Virtuaalkonsultatsioone saab arstidega pidada ka peale eriolukorra lõppu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tanel Kiik
Tanel Kiik Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Reedel kogunenud haigekassa nõukogu arutas septembrist jõustuvaid tervishoiuteenuste loetelu muudatusi, mis võimaldavad jätkata eriolukorra ajal kasutusele võetud võimalusi, näiteks kaugkonsultatsioonide pakkumiseks.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul jääb haigekassale eraldatud ja kasutamata jäänud lisaraha ootama võimalikku teist viirusepuhangu lainet.

Kiige sõnul jõustuvad tervishoiuteenuste loetelu muudatused 1. septembrist, mõned aga tagasiulatuvalt. Seda näiteks kaugkonsultatsioonide võimaldamine olukorras, kus raviteenuse nõustamist on võimalik pakkuda interneti vahendusel.  "Seda toetasid nii haiglad kui tervishoiutöötajad," rääkis Kiik ERR-ile.

Ministri hinnangul võimaldab see teatud juhtudel teha teenuse kättesaadavust ka paremaks ja lühendada ravijärjekordi. Paljusid probleeme ei ole võimalik kaugkonsultatsiooni teel lahendada, kuid ministri sõnul saab raviarst koos patsisendiga otsustada, millal on vajalik füüsiline kohtumine ning millal on võimalik otsuseid langetada videosilla vahendusel.

Kiik märkis, et haigekassa tegi muudatusi kriisiajal valmisolekuks, mis võimaldab vajadusel kulutusi kompenseerida. See tähendab, et viiruse teise laine puhkemise korral oleks tervishoiuteenuste loetelus eraldi hinnakirjas võimalus teatud kulutusi teha ja haigekassalt hüvitisi saada. "See annab ka kindlustunde haiglasüsteemile ja parandab reageerimiskiirust," sõnas minister.

Mitmes valdkonnas lisandus e-konsultatsiooni kasutamise võimalus, et perearst saaks vajadusel konsulteerida eriarstiga ja otsustada, kas patsient vajab saatekirja. "See on positiivne meede, mida üha rohkem perearstid kasutavad, just selleks, et ühest küljest pakkuda patsiendile parimat nõu ja teisest küljest ka kõige õigema võimaliku arsti juurde suunata," ütles Kiik.

Riik võimaldas kaugkonsultatsioone patsiendi ja arsti vahel eriolukorra algusest kuni 17. juulini, ehk kuni kaks kuud peale eriolukorra lõppu oli võimalik konsultatsioone teha. "Uue muudatusena tervishoiuteenuste loetelus rakendame eriolukorra ajal ja selle järel kehtinud võimalusi püsivalt."

Kiik rõhutas, et uus võimalus ei ole mõeldud asendama füüsilist konsultatsiooni, kuid aitab nendes olukordades kus see on nii patsiendi kui arsti jaoks sobiv.

"Näiteks hüpoteetiliselt, kui tekib olukord, kus patsiendi jaoks kodust väljumine on keeruline, kus konkreetse eriala arst asub tema jaoks väga kauges punktis ja tal endal on ka võimalik saada esmane tagasiside, esmane hinnang ja diagnoos kaugkonsultatsiooni teel. See on mõlemale osapoolele väga mõistlik lahendus ja kui me räägime e-tervisest ja tervishoiuteenuste digitaliseerimisest, siis see on üks suund, mida peab kindlasti arendama," rääkis Kiik.

Kiige sõnul on selline lahendus heaks näiteks protseduuride eelkonsultatsioonide jaoks ja diagnooside määramiseks. "Näiteks, kui räägime psühhiaatrilisest abist, siis seal selline e-kanali kasutamise variant võib olla isegi patsiendi jaoks eelistatum," lisas minister.

Kiik loodab haigekassa lisaraha hoida teise laine jaoks

Haigekassa nõukogu sai reedel ka põhjaliku ülevaate koroonakriisi ajaks eraldatud lisaraha kasutamiseks. Kriisiga tegelemiseks eraldatud lisarahast jäi esialgu üle ligikaudu pool.

"Ühest küljest positiivne, see näitab, et haiguspuhang oligi väiksem kui algsed prognoosid kartsid. Algne hinnang oli mõnevõrra skeptilisem, me suutsime viiruse leviku saada kiiremini kontrolli alla," rääkis ta.

Kiige sõnul on plaanis lisaraha kasutada tervisevaldkonna vajaduste katteks. "Ühest küljest valmistumiseks teiseks võimalikuks koroonaviiruse puhanguks ja samal ajal oleme ju teadlikud, et ka maksude alalaekumine haigekassa eelarvet väga selgelt vähendab nii käesoleval aastal kui järgmistel aastatel," märkis Kiik.

"Haigekassa reservid on võrdlemisi väiksed, nii et see rahastus võiks olla potentsiaalseks katteallikaks mõlemal suunal – nii lisakulutuste tegemisel võimaliku teise laine ajal kui ka siis maksude alalaekumise osaliseks kompenseerimiseks. Need debatid tuleb loomulikult valitsuse tasandil maha pidada," lisas sotsiaalminister.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: