Aastaid Tallinna hipodroomil kriketit mängimas käinud klubid olid sunnitud endale otsima uue mänguplatsi, sest senisesse traavivõistluste paika ehitatakse elumajad. Esialgu lokkab sel kevadel Harku vallas valminud Eesti esimese kriketiväljaku kõrval hein, kuid uued korrusmajad lähenevad platsile jõudsalt.

"Loodetavasti meie väljakut täis ei ehitata, aga siia ümber on vald planeerinud elamuid, nii korterelamuid kui ka individuaalelamuid," rääkis Eesti kriketiliidu peasekretär Mart Tammoja.

Lisaks juba osaliselt maha märgitud ragbiväljakule on plaanis Tiskresse rajada ka teine kriketiväljak, jalgpalli sisehall, väliväljak ja klubihoone. Uue elurajooni südamesse oli võimalik väljak rajada vaid tänu sellele, et maaomanik mängib ka ise kriketit.

"Kas ta oleks nõus ka oma näo ja nimega välja tulema? Iseenesest see ei ole oluline, ei ole eestlasest isikuga tegemist ja tal ei ole erilisi ambitsioone olla tähelepanu keskpunktis," selgitas Tammoja.

Tara spordiplatsidele ümber ei ehitata ja plaanide kohaselt peaks saama kriketi- ja ragbiväljakutest omalaadne kogukonna keskus või park, mida saavad kõik kasutada, kasvõi pikniku pidamiseks.

"Kui mitte mängijana tulla, siis tuleks tulla nagu iga normaalne inimene, mitte prahti maha loopida, juua, laaberdada. Kõik tavapärased viisaka inimese reeglid kehtivad kriketis nagu igal pool mujalgi, mingeid väga erilisi asju me küll ei eelda kelleltki," ütles Tammoja.

Kui uskuda Vikipeediat, siis ameeriklased vahetasid 19. sajandil kriketi pesapalli vastu just seetõttu, et pesapalli mängimiseks piisas lagedast platsist, kriket aga nõuab ettevalmistatud muruväljakut.

Tammoja sõnul väga karme nõudmisi kriketiväljakule pole, nii piisas uue mängupaiga rajamisel pinnase kergest koorimisest ja muru külvamisest.

Uus kriketiväljak saab esimesed tuleristsed juba sel nädalavahetusel, kui seal toimuvad Euroopa kriketisarja võistlused.