Enamik teateid loomapiinamisest kriminaaluurimiseni ei jõua ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kass Koplis jalutamas
Kass Koplis jalutamas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Enamik politseile esitatud avaldustest loomade piinamise kohta ei jõua kas üldse kriminaalmenetluseni või menetlus lõpetatakse. Loomakaitsjad nõuavad olukorrale lahendust, väites, et praeguse seadustiku tõttu ei jõua loomapiinamisjuhtumid tihti isegi sisulise aruteluni.

See, et läinud nädalal Haapsalus oma kassi uputanud ja haamriga surnuks peksnud mehe tegu ei määratlenud politsei algselt kuriteona, oli loomakaitse seltsi jaoks viimane piisk karikas. Loomakaitsjate arvates pääsevad loomapiinajad liiga tihti ilma menetluseta, mistõttu tegid nad riigiasutustele ühispöördumise.

"Neid juhtumeid on veel ja veel ja seda tunnet, kus tahaks lihtsalt käed rippu lasta ja imestada, et lihtsalt ei suuda enam. Siin on olnud kasside kägistamisi, vastu seina viskamisi, koerte näljutamisi. Neid juhtumeid on ikkagi päris palju, kus politsei lihtsalt ei algata või kui on algatatud, siis mingi hetk nad lihtsalt lõpetavad ära. Täna oleme jõudnud sinna, kus minu meelest algatatakse menetlus ühes protsendis algatatud avaldustest," ütles loomakaitse seltsi jurist Piret Tees.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel on sel aastal loomade väärkohtlemise osas algatatud 28 kriminaalmenetlust ja neli väärteomenetlust. Haapsalus oma kassi piinanud mehe suhtes algatas PPA väärteomenetluse, ent hiljem muudeti juhtum ümber kriminaalasjaks.

Paar kuud tagasi Viljandis oma kassi rusikaga löönud ja siis aknast välja visanud Sulev, kes sotsiaalmeedias oma tegu ka üle kandis, pääses aga ilma kriminaalmenetluseta.

"Seal leiti, et tegemist ei ole julma ja piinava viisiga. Ja et teo toimepanek ei olnud otseselt seotud avalikus kohas. Kuritegu on siis, kui on avalikus kohas toime pandud või on tegemist julma viisiga. Asjaolude tõlgendamisel lähtutakse ka kohtupraktikast, kust algab julm viis, kus on lubamatu tegu," selgitas PPA juhtivkriminaalametnik Andres Kirsing.

Eestis kohtusse jõudnud loomade väärkohtlemise juhtumeid võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel, mistõttu on see, kust algab teo julm viis, suuresti hinnangu küsimus.

"Kohtupraktikat on tõepoolest vähe. Ega seda julma viisi kuskil sõnaselgelt defineeritud ei ole. Ta ikkagi on hinnangu küsimus. Sõltub väga konkreetse teo asjaoludest, kas konkreetne teguviis on jõhker, julm või mitte. Paraku igasugune looma väärkohtlemine ei ole kuritegu," rääkis Põhja ringkonnaprokuratuuri vaneprokurör Kristel Toming.

Kriminaalmenetluse algatamata jätmist või lõpetamist vaidlustada on võimalik üksnes kannatanul. Loomade väärkohtlemisel saab seda teha seega vaid loomaomanik, kes paljudel juhtudel on ise süüdistatav, või siis puudub loomal üldse omanik.

2016. aastal tegi loomakaitse selts justiitsministeeriumile ettepaneku, et neil oleks õigus juhtumeid, kus menetlus jäeti algatamata, edasi kaevata. See seadusemuudatus läbi ei läinud.

"Siin 2012 tegime ka, siin mitmetel aastatel on need läinud. Kui me nüüd saaksime selle kaebeõiguse, siis see lahendaks ainult veerand probleemi," ütles Piret Tees.

"Selle, et me nüüd tulistame nende kaebustega ja neid asju hakatakse kõrgemal tasandil ka sisuliselt arutama, mitte ainult kaebeõiguse vaates. Aga tegelikult see praktika on ebaühtlane. Äkki siis tuleb seadus selgemaks teha ametnike jaoks, et see tõlgendusruum ei oleks nii lai. Et igaüks saab praegu oma suva järgi öelda, mis on julm ja mis ei ole."

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: