Eesti Energia teise kvartali kasum langes 26 protsenti
Eesti Energia teise kvartali käive langes 18 protsenti 168 miljonile eurole, puhaskasum langes 26 protsenti seitsmele miljonile eurole. Languse taga võib näha kogu maailmas vähenenud energiatarbimist ja tootmises tekkinud ülepakkumist.
Eesti Energia finantsdirektori ja juhatuse liikme Andri Avila sõnul võib ebasoodsas tegevuskeskkonnas nende tulemustega rahule jääda.
Väliskeskkonna halvenemisega kohanemiseks tuli Avila sõnul muuta vastavalt tootmisprotsesse, vähendada ettevõtte kulusid ja investeeringuid.
"Elektriturgu survestas kahe negatiivse teguri koosmõju: pakkumine oli Põhjamaade hüdroenergia rohkuse ning heade tuuleolude tõttu kõrge, kuid nõudlus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu madal," märkis Avila pressiteates.
Eesti Energia koduturgudel olid Avila sõnul elektrihinnad 30-60 protsenti mullusega võrreldes madalamad. "Turul oli palju volatiilsust ning nägime ka Balti riikides esimest korda negatiivset elektrihinda," lisas Avila.
Põhjamaade hüdroelektri toodang kasvas teises kvartalis võrreldes 2019. aastaga viiendiku ehk kaheksa teravatt-tunni võrra. Kasv on võrreldav Eesti aastase elektritarbimisega. Nord Pooli turul tervikuna oli viimase nelja aasta ning Eestis viimase kuue aasta madalaim elektritarbimine.
Eesti Energia elektri jaemüük Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis kahanes aastaga kümnendiku võrra 1532 gigavatt-tunnile. Elektritoodang vähenes 46 protsenti 629 gigavatt-tunnile, millest taastuvelektri osa kerkis 11 protsendi võrra 277 gigavatt-tunnini.
Taastuvenergia kogutoodang kasvas aastaga viiendiku võrra 390 gigavatt-tunnini, mille moodustas Eesti ja Leedu tuuleparkides toodetud elektet, biomassist toodetud elekter ning soojus. Taastuvenergia osakaal elektri ja soojuse kogutoodangust oli kvartali keskmisena 41 protsenti.
Teises kvartalis tehti tehastele iga-aastast hooldust ning seega langes kaheksa protsendi võrra vedelkütuste toodang põlevkivist.
Vedelkütuste müügitulu vähenes viiendiku võrra 26 miljonile eurole.
Avila sõnul nõudlus naftatoodete järele koroonakriisis vähenes, Eesti Energia aga oma õlitootmist piirama ei pidanud. "Õlitootmise kasumlikkust toetasid kõrgematelt hinnatasemetelt sõlmitud riskimaandamistehingud kokku 8 miljoni euroga. Turg on madalseisust taastumas ning hinnatrend on meid soosivalt suunaga üles," rääkis Avila.
Väiksem elektritarbimine vähendas võrguteenuste müügimahtu kolme protsendi võrra 1,5 teravatt-tunnile, mille müügitulu langes ühe protsendi võrra 50,1 miljonile eurole.
Investeeringud vähenesid aastaga kolmandiku võrra 28 miljonile eurole, millest kaks kolmandikku moodustasid investeeringud ülekandevõrkude varustuskindluse parandamisse.
Eesti Energia jäi viie miljoni euroga kasumisse ka poolaasta kokkuvõttes. "Kui Põhjamaade hüdrobilanss stabiliseerub ja koroonaviiruse järellainet ei tule, on teiseks poolaastaks loota energiaturgude väljavaate paranemist ja saame oma pikemaajaliste investeerimisplaanidega edasi minna," sõnas Avila.
Toimetaja: Barbara Oja