Harju maakohus tahab uue koroonapuhangu korral Liivalaia tänava kohtumaja taas kasutusse võtta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Liivalaia 24 endine kohtumaja.
Liivalaia 24 endine kohtumaja. Autor/allikas: Detailplaneeringu seletuskiri

Kui Covid-19 viirus levik peaks sügisel uuesti kaasa tooma piirangud, võib Harju maakohtul tekkida paljude osalejatega kriminaalasjade arutamisel Lubja tänaval tõsine probleem sobivate kohtusaalidega, mistõttu soovib maakohus Liivalaia tänava kohtumaja ajutiselt uuesti kasutusele võtta.

"Nimelt on Lubja tn 4 majas küll mitmeid saale, aga neist enamus väiksed või keskmise suurusega saalid, mida ei saa kitsenduste tõttu vähegi suuremate istungite läbiviimiseks kasutada," märkis Harju maakohtu kohtudirektor Elari Udam kirjas justiitsministeeriumile.

Suuremaid ehk paljude osalejatega kriminaalasju on tema sõnul vähemalt kümme - sealhulgas näiteks Tallinna Sadama, Gammeri ja Hirve, Medunitsa jt protsessid. Lubja tn 4 on kitsendatud tingimustes kasutamiseks sobivaid ruume kaks. Vajaduse saaks lahendatud, kui lisaks oleks kindlus veel kahe-kolme saali jagu.

Udami sõnul on maakohus uurinud erinevaid võimalusi, sealhulgas erasektorist ja teiste riigiasutuste kasutuses olevate ruumide kasutust ning kaalunud ka Lubja tn 4 kohtumaja ümberehitusi.

"Erasektori ruumide (konverentsi, teatri jm saalid) kasutus on problemaatiline või võimatu kinnipeetavatega seotud protsessides. Lubja tn 4 võimalused on pikaajalised ja seotud muude keerukate küsimustega (projekteerimised, loamenetlused, töö katkestused ja ruumipuudus). Parim variant eeldaks prokuratuuri ruumide arvelt laienemist."

Ajutiseks kasutuseks oleks Udami sõnul nii logistiliselt, ruumilahenduselt kui ka rahaliselt parim variant võtta kriitilisel perioodil kasutusele saalid endises kohtumajas Liivalaia tn 24.

"Majas on endiselt olemas kinnipeetavate transportimise ja ooteruumid (kambrid). Kohtusaalideks sobiks kolm suuremat kriminaalsaali," põhjendas ta.

Udam tunnistab, et Liivalaia tänava hoone taaskasutuselevõtt eeldaks ka remonditöid, sest maja oli amortiseerunud juba varem, eelkõige on oluline ruumide ventileerimise lahendamine. Osaliselt tuleks korrastada ka elektrisüsteemi ja valgustustust ning teha minimaalne sanitaarremont.

Hinnanguliselt läheks need tööd maksma 160 000 eurot, millele lisanduks 1000 eurot mööbli ja 16 000 eurot interneti- ja videoühenduste ning kohtupidamise esitlusteks vajalike seadmete soetamiseks. Kokku oleks investeeringu vajadus 177 000 eurot, millele lisanduks igakuised ülalpidamiskulud 18 560 eurot.

Samas on Riigi Kinnisvara AS (RKAS) planeerinud Liivalaia 24 hoone rahvusraamatukogule asenduspinnaks alates 2021. aasta suvest kuni rahvusraamatukogu rekonstrueerimise lõpuni (hinnanguliselt kaks-kolm aastat).

"See tähendab, et kohtu vajadusteks tehtavad tööd tuleks teha igal juhul. Sellest tulenevalt oleks mõistlik need tööd teosada kohe ja kokku leppida periodiseerimine ja kulude hüvitamine RKAS-le vastavalt kasutusele. Sel juhul kannaks kohus kulu kuni 1/3 kogukulust," märkis Udam.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: