Sularaha väljavõtmine poekassast kasvas kolmandiku võrra
Tänavu teises kvartalis väljastas Eesti Pank ringlusesse enam kui 316 miljoni euro väärtuses pangatähti ja 1,7 miljoni euro väärtuses münte, keskpanka tagastati 178 miljoni euro väärtuses pangatähti. Sularaha väljavõtmine poekassast kasvas teises kvartalis esimesega võrreldes 35 protsenti.
Kvartali kokkuvõttes kasvas Eesti Pangast väljastatud pangatähtede arv eelneva kvartaliga võrreldes 27 protsenti, kuid möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes vähenes väljastatud pangatähtede arv 13 protsenti.
Kõige suurem nõudlus on 50-euroste kupüüride järele, mis moodustavad 54 protsenti kõigist väljastatud pangatähtedest.
Sularaha nõudlus on vaatamata eriolukorrale olnud stabiilne. Teise kvartali lõpust saadik on kasvanud nõudlus müntide järele. See on suveperioodil tavapärane, kuna toimub palju vabaõhuüritusi ja laatasid, kus vajatakse rohkem vahetusraha.
Sularahaautomaatide võrgustik ei ole viimastel aastatel eriti muutnud: Eestis on kasutuses 742 sularahaautomaati ja 33 kontorit, mis pakuvad sularahateenuseid.
Tänavu teises kvartalis võeti sularahaautomaatidest sularaha välja 6,1 miljonil korral, seda enam kui 832 miljoni euro väärtuses. Sissemaksetehinguid tehti teises kvartalis 1,1 miljonit väärtusega 393 miljonit eurot.
Populaarsemaks on muutnud sularaha väljavõtmine poekassast, mis on levinud maapiirkondades.
Teises kvartalis võeti poekassast sularaha välja ligi 60 000 korral, koguväärtuses 2,4 miljonit eurot. Võrreldes esimese kvartaliga kasvas poekassast väljastatud sularaha maht 35 protsendi võrra, mis peegeldab eriolukorra piirangute lõdvendamist.
Möödunud aasta lõpus läbi viidud maksekäitumise uuringu kohaselt on sularaha kättesaadavus kahe aasta taguse ajaga võrreldes paranenud. Sularaha väljavõtmist poekassast või pangakontorist kasutab võrdselt neli protsenti elanikest. Peamine sularahakanal on pangaautomaadid, kust tavapäraseim väljavõetav summa jääb 21 ja 100 euro vahele.
Eesti Pank emiteerib käibemünte ringlusesse vastavalt nõudlusele. Teises kvartalis väljastati 6,3 miljonit münti väärtuses 1,7 miljonit eurot ning tagastati 59 000 münti 49 000 euro väärtuses. Teises kvartalis väljastatud müntidest 54 protsenti moodustasid 1- ja 2-sendised.
Keskpank vahetas kroone eurodeks 123 korral
Eesti Pank vahetab jätkuvalt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Tänavu teises kvartalis tehti 123 vahetustehingut, mille tulemusena vahetati ligi 38 000 euro väärtuses krooni sularaha.
Ringlusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit pangatähte ja 320 miljonit münti koguväärtusega 44,5 miljonit eurot. Kuigi aegade jooksul on ringluses olevast kroonisularahast mingi osa jäädavalt kadunud või hävinenud, on elanikel vahetusvõimalus olemas.
Samuti vahetab keskpank ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. Teises kvartalis viidi läbi 33 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 120 pangatähe ehtsust ja määratleti sularahal olevate kahjustuste ulatus. Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50 protsenti. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse.
Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel on Eestis registreeritud 2020. aasta teises kvartalis 70 võltsitud europangatähte, millest suurema osa moodustasid 10- ja 20-eurosed kupüürid. Samal perioodil tuvastati 12 müntide võltsingut.
Eestis avastatud võltsingute arv on nii absoluutarvult kui ka võrdlusena ringlusesse lastud ehtsate pangatähtede ja müntidega marginaalne.
Toimetaja: Barbara Oja