Riigikohtus oli suur pensionireformi arutelu
Riigikohtus oli teisipäeval riigikohtu üldkogu suuline istung, kus arutluse all oli president Kersti Kaljulaidi taotlus tunnistada kohustusliku kogumispensioni reform põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kell 13 alanud suulisel istungil osales üheksa menetlusosalist: president, õiguskantsler, justiitsminister, rahandusminister, riigikontroll, finantsinspektsioon, Eesti Kindlustusseltside Liit, riigikogu rahanduskomisjoni esindaja ja Eesti Pank.
Riigikohtu üldkogu otsuse järgi oli istungi korraldus järgnev:
- Vabariigi Presidendi taotluses tõstatatud küsimusi käsitleti istungil
teemade kaupa sarnaselt põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
09.06.2020. a määrusele.
- Istungi alguses tegi kohus ülevaate kohtuasjas seni esitatud
seisukohtadest ning seadusjärgsetel menetlusosalistel oli vajaduse
korral võimalus täpsustada oma varasemat arvamust.
- Seejärel esitasid riigikohtu üldkogu liikmed istungil osalejatele küsimusi.
Istungi lõpus said menetlusosalised ja muud istungil osalenud inimesed
esineda sõnavõtuga.
Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles pärast arutelu ERR-ile, et läbi käidi kõik pensionireformi seadusega seonduvad põhilised vaidluskohad. Enim vaidlusi tekitasid kaks teemat.
"Suurimat vaidlust tekitas see, kuidas sisustada põhiseadust tulenevalt sellest, kas ja milline n-ö vanaduse kindlustuse tase tuleb inimesele pensionieas tagada riigi poolt põhiseadusest tulenevalt ja kas see reformiseadus halvendab neid väljavaateid pensionile edaspidi või mitte," selgitas Kõve.
"Teine teema, mis rohkem vaidlust tekitas kindlasti, on võrdne kohtlemine ehk võimalus kätte saada n-ö neli protsenti sotsiaalmaksu teise pensionisambaga liitujatel, millist võimalust ei ole sellisel kujul ainult esimese sambaga liitunud inimestel," lisas ta.
Kõve ütles, et kohus loodab otsuseni jõuda oktoobris.
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) ütles ERR-ile, et tema jaoks on vaidluse kogu olemus suures osas poliitiline.
"Mulle üldse ei meeldi, et seda poliitilist vaidlust peetakse kohtus ja ma arvan, et see ei meeldi ka paljudele kohtunikele. Poliitilised vaidlused peaksid toimuma parlamendis," ütles Helme.
Ta ütles, et president ei teinud seadust riigikohtusse saates õiguslikku vetot, vaid tegi poliitilise veto.
"Väited, et see seadus riivab põhiõigusi või riivab inimeste õigustatud ootusi, on väga hõredalt püstitatud," märkis Helme.
Helme ei julgenud ennustada, milliseks kohtuvaidluse tulemus võib kujuneda.
President Kersti Kaljulaidi esindaja Madis Päts on jätkuvalt hinnangul, et pensionisüsteemi muutmine on põhiseadusega vastuolus ja võib tulevikus osaliselt kaasa tuua inimeste pensionite vähenemise. Ta lisas, et olulisim on reformi osas õigusselgus saavutada.
"Tänasel päeval ei olnud võitjaid ja kaotajaid, vaid tänasel päeval ainukene võitja ja kindel võitja on Eesti õigusriiklus ja kui me saame suurema selguse nendes küsimustes, ükskõik milline see on, siis on tänane päev igal juhul korda läinud," rääkis Päts.
Riigikogu opositsiooni esindanud rahanduskomisjoni liige Andres Sutt (RE) ütles oma sõnavõtus, et opositsioon jääb oma riigikohtule juba varem esitatud seisukohtade juurde ning on nõus presidendi argumentidega.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merili Nael, Jane Saluorg, Henry-Laur Allik