Tallinn plaanib kümne aastaga korrastada 300 miljoni eest kõik lasteaiad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lasteaialaps joonistamas
Lasteaialaps joonistamas Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Tallinna järgmise kümne aasta haridusstrateegia näeb ette 288 miljoni euro eest kõigi lasteaedade kaasajastamise. Strateegia kohaselt võiks Tallinnasse rajada juurde veel neli kuni viis üldhariduskooli, see läheks maksma 50-100 miljonit eurot.

Strateegia kohaselt on rahvastikuprognoosist selge, et 2030. aastal pole Tallinnas tänases mahus lasteaiakohti vaja. Investeeringute järjekorra loomisel lähtutakse seetõttu iga piirkonna nõudlusest, hoone tehnilisest seisukorrast ja suurusest, asukohast ja investeeringu ettevalmistusastmest. Ligi 100 lasteaia rekonstrueerimiseks oleks hinnanguliselt vaja 288 miljonit eurot.

Koostöös arendajate ja linnaplaneerimisametiga on eesmärgiks luua valmisolek uute lasteaiakohtade leidmiseks ja lasteaedade rajamiseks kiire ja suuremahulise elamuarendusega piirkondadesse.

Haridusameti hinnangul tekib lähiaastatel suurem vajadus lasteaiakohtade järele Põhja-Tallinnas Noblessneri piirkonnas ja Kopli asumis, Veerenni asumis ja Mustamäel Mäepealse elamurajoonis.

Uued lasteaiad luuakse vähemalt 10 rühmaga. Ühe uue lasteaia ehitamine maksab ligikaudu 4-5 miljonit eurot, uute lasteaiakohtade loomisesse investeeritakse seega 10 aasta jooksul ligikaudu 20 miljonit eurot.

Linn näeb vajadust nelja-viie uue kooli järele

Koolide ehituse perspektiivis näeb Tallinn erinevates piirkondades ette kolme erinevat varianti.

Enne 2000. aastat korrastatud üldhariduskoole on haridusameti hinnangul vaja rekonstrueerida. Piirkondades, kus ruumipuudus on ajutine, on vaja luua täiendavaid kohti. Seda saab teha nii moodulite kui juurdeehituste abil. Uusasumites, kuhu kerkivad kiirelt uued elamuarendused, on aga vaja rajada uued õppehooned.

Kümne aasta jooksul võib haridusameti hinnangul Tallinnas tekkida vajadus nelja kuni viie uue üldhariduskooli rajamiseks. Uute koolide jaoks on perspektiivikad asukohad Kesklinn, Põhja-Tallinn ja Haabersti.

Kesklinnas näeb haridusamet võimalust võtta munitsipaalkoolina kasutusele Tartu maantee 23 hoone ja uus kool rajada Veerenni piirkonda. Põhja-Tallinnas on koolikohtade puudust ette prognoosida Noblessneri ja Pelgulinna piirkonnas, Haaberstis vajab uut kooli Pikaliiva piirkond.

Uut kooli on mõistlik rajada siis, kui sinna asub õppima 500 kuni 800 õpilast, kooli minimaalseks suuruseks on kaks paralleelklassi.

Kooli rajamine maksab sõltuvalt suurusest 10 kuni 20 miljonit eurot, mis tähendab, et kümne aasta jooksul ulatub investeeringu potentsiaalne maht 50 kuni 100 miljoni euroni.

Paindlikke õppekohti vajavad 18 üldhariduskooli, mille puhul võib ruumipuudust pidada ajutiseks. Moodulhoonete ja juurdeehituste meede on kavandatud koolide juurde, kus praegu õpitakse kahes vahetuses.

Juureehitusi kavandatakes Tallinna Reaalkoolile, Jakob Westholmi Gümnaasiumile, Kalamaja Põhikoolile ja Tallinna Läänemere Gümnaasiumile. Moodulite paigaldamist kaalutakse kõigis linnaosades.

Koolide rekonstrueerimise kava täpsustatakse iga-aastaselt. Ülejärgmisel õppeaastal on planeeritud kaasajastada Tallinna Arte Gümnaasium, Lasnamäe Põhikool ja Tallinna Mustjõe Gümnaasium. Renoveerimiskavas on järjekorras ka Tallinna Heleni Kooli, Hiiu Kooli ja Tallinna Kivimäe Põhikooli renoveerimine. Samuti on plaanis kaasajastada kõik huvikoolid.

Tallinnasse rajatakse lähiaastatel ka kolm riigigümnaasiumi – ülejärgmisel aastal valmib Mustamäe riigigümnaasium ning 2023. aasta sügisel valmivad Kolde ja Endla riigigümnaasiumid.

Kõik riigigümnaasiumid projekteeritakse 800-1000 õpilasele, kokku on eesmärgiks luua 2400-3000 täiendavat kohta. Perspektiivis on võimalik ka täiendavate riigigümnaasiumite loomine.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: