Eestis on Beiruti-suguse plahvatuse oht väga madal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Tallinna Sadam

Beirutiga võrreldava plahvatuse ohtu peetakse Eestis väga madalaks. Suuremaid ammooniumnitraadi käitlejaid kontrollib päästeamet igal aastal.

Muuga sadamas asuvale aktsiaseltsile DBT on väljastatud luba käidelda rohkem kui 10 000 tonni ammooniumnitraati. Seda on üle nelja korra enam kui plahvatas Beirutis. Suurest kogusest hoolimata ammooniumnitraadi plahvatuse pärast Eestis siiski muretsema ei pea.

"Päästeameti hinnangul on sellise sündmuse toimumise tõenäosus Eestis väga madal. Me oleme hinnanud neid riske oma riskianalüüsides, me teeme järjepidevalt kontrolli," selgitas päästeameti hädaolukorraks valmisoleku
osakonna ekspert Kristjan Otti "Aktuaalsele kaamerale". "Aga selleks, et olla kindel, siis nüüd lähinädalatel viib päästeamet läbi kontrollid kõikides suurõnnetusohuga ettevõtetes, kes ammoniumnitraati käitlevad, et lõplikult veenduda ohutuses."

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) sõnul pole viimastel aastatel väetisena kasutatava aine käitlemisega probleeme olnud. Väiksemaid käitlejaid kontrollitakse kord kolme aasta tagant, suuremaid igal aastal. Aine mittenõuetekohasel käitlemisel võib trahv ulatuda kuni 32 000 euroni.

"Järelevalve käigus vaadatakse, kuidas hoiustatatakse, kas niiskustingimused, temperatuuritingimused on täidetud. Kas ta on eraldatud millestki, et ta ei saaks tekitada koos mõne teise ainega plahvatusohtliku segu. Ammoniumnitraat iseenesest plahvatusohtlik ei ole. Ta peab segunema selleks ja peavad tekkima talle soodsad tingimused, et selline olukord saaks tekkida," selgitas TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa.

Sisse toodava aine koostist peavad käitlejad alati kontrollima.

"Detonatsioonikindluse katse ongi see, mida ettevõtjad peavad tegema. See näitab ära, missugune amooniumisisaldus seal on ja kui plahvatusohtlik segu on. See kohustus on ettevõtjatel kogu aeg olemas," kinnitas Teinemaa.

Suures koguses käitleb ammooniumnitraati Eestis seitse ettevõtet. Kõige suuremad kogused asuvad Muuga kõrval veel ka Paldiski ja Sillamäe sadamates.

"See on ülimalt ohutu tehnoloogia. Meid on inspekteeritud, kontrollitud, mitte ainult Eesti tasemel, vaid meid on Euroopa Liidu tasemel, maailma tasemel eksperdid käinud kontrollimas. Meil on täielik ülevaade mitte iga tund, vaid iga minut, iga sekund selle üle, mis meie ladudes toimub, mis konditsioonis miski on. Me oleme teinud maksimumi, mis üldse on võimalik teha tänapäeva tehnoloogia puhul, et aine töötlemine oleks ohutu," kirjeldas DBT kommunikatsioonijuht Ago Tiiman.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: