Raudteeääred jäid nurjunud hanke tõttu suve alguses niitmata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rong raudteeülesõidul.
Rong raudteeülesõidul. Autor/allikas: ERR

Tänavu aasta alguses vaidlustasid osalised Eesti Raudtee rööbaste äärsete maa-alade hoolduse hanke, mistõttu on niitmistööd pikalt viibinud. Mitmel pool vohanud umbrohi ajas omavalitsused tagajalgadele ning Keila linnavalitsus pöördus niitmata raudteeääre pärast ministeeriumi poole.

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuhi Monika Lillese sõnul lepitakse niitmiskava kokku igal aastal. "Mõnikord alustatakse suve alguse poole, mõningates piirkondades niidetaksegi augusti lõpus," rääkis ta. Tänavu ebaõnnestunud hanke tõttu suunas raudtee oma ressursid kõige hädavajalikumatesse kohtadesse, nagu raudteeülekäikude juurde.

Lillese sõnul alustas Eesti Raudtee niitmisega tegelikult siiski suhteliselt varakult ning seal, kus oli võimalik reageerida, seda ka tehti. "Pakkusime omavalitsustele ka võimalust, et oleks saanud niitmistöödel appi tulla meile," lisas ta. Riigifirma konsulteeris omavalitsustega ja palus suuniseid selle osas, mis esmajärgus niitmist vajab.

Niitmata raudteeäär valmistas suurt muret Keila linnavalitsusele, kuna linna raudteeäärsel alal kasvavad karuputk, ohakas ja muu umbrohi, mis kujutab ohtu linna haljastusele. Seetõttu pöördus linn juba juunis murega Eesti Raudtee poole.

Raudteemaa piirneb ka elumajadega ning linn soovis, et umbrohi ja karuputk oleks niidetud juba enne juulikuud. Juuni alguses Eesti Raudteele saadetud kirjas märkis omavalitsus, et vajadusel on Keila linn valmis niitmise ise tellima ja esitama arved AS Eesti Raudteele.

Veel juunis pakkus linn, et võib piirkonda niitma saata ka linna palgal oleva niitja. Augusti alguses pöördus linn taas raudtee poole, võttes sel korral juba märksa rangema tooni, väites, et seni tehtud kõned ja kirjad ei ole soovitud tulemust toonud. Augustis pöördus omavalitsus murega juba majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, ministeerium viitas luhtunud hankele ning vastuse saatmise ajaks oli kinnistu juba niidetud.

Eesti Raudtee kinnisvarahalduri Alar Laurimaa sõnul vaidlustati Eesti Raudtee kasutuses olevate maa-alade hoolduseks korraldatud hange aasta alguses, mistõttu seetõttu tuli ettevõttelplaanid jooksvalt ümber vaadata. "Teavitasime sellest ka omavalitsusi, vabandasime ja palusime nendelt tagasisidet nende nägemusest kõige kriitilisemate kohtade kohta, kus niitmistööd oodata ei saanud."

Edasi korraldas Eesti Raudtee niitmistöödeks eraldi uue hanke ja sõlmis raamlepingud üle kümne ettevõtjaga. Edukaks osutus Puhastusproff OÜ, kelle abiga soovis firma lõpetada niitmistööd augusti lõpuks.

"Mis puudutab Keila linna, siis sealsed niitmistööd said teostatud eelmisel nädalal ning samuti sai sellel teemal nendega ka suheldud. Vastavalt kokkuleppele pidid nad selle nädala alguses meile ka edastama info, kui nende nägemuse järgi oleks kusagil lisa niitmist tarvis," rääkis Laurimaa.

Laurimaa rõhutas, et Eesti Raudtee lähtub tööde kavandamisel peamiselt ohutusest ja keskkonnast ehk kindlasti peavad niidetud olema fooride ja tõkkepuudeta ülekäigukohad ja käiguteed.

"Samas neil raudtee üldmaa-aladel, kus aga puudub otsene vajadus niita, võiks pigem loodust hoida ja liigirikkust säilitada," lisas ta.  

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: