Sults hindab tehissaarte rajamise maksumuseks üle 400 miljoni euro ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Märt Sults
Märt Sults Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tallinna Paljassaare akvatooriumisse kolme tehissaart rajada plaaniva Märt Sultsi sõnul on üleeuroopaline konsortsium lubanud projekti investeerida. Saartele on plaanis ehitada muu hulgas konverentsikeskus, ärihooned, hotellid ja kasiinod.

Paljassaare tehissaarte detailplaneering kehtestati Tallinna linnavolikogus 2018. aasta suvel, mil planeeringu algatamisest oli möödunud kümme aastat.

Sultsi sõnul sai pärast planeeringu kehtestamist allkirjastatud leping rahastajatega, kelleks on tema sõnul üle-euroopaline konsortsium, kuhu kuulub 67 ettevõtet. Siis projekt seiskus.

"Nii minu kui Eesti kui Tallinna õnnetuseks lahvatas see rahapesuskandaal pankade vahel. Ja siis üks hea tegelane siit Eestist, ma ei oska öelda, kes, teatas, et peaks uurima selle projekti rahastajate tausta. Aga rahastajaid on kokku 67 ettevõtet," rääkis Sults ERR-ile.

Nüüd, poolteist aastat pärast lepingu allkirjastamist on Sultsi sõnul jõutud taustakontrolliga umbes 40. ettevõtte juurde, mis tähendab, et uurimine võtab veel vähemalt aasta.

Sults ei taha kedagi pealekaebajaks nimetada, kuid tema sõnul tekitab selline taustauuring küsimusi.

"See projekt tundus nii ahvatlev, et eriti pikki läbirääkimisi ei olnud, kui lepingud said vormistatud ja väga suure summa peale garantiikirjad kirjutatud, mis ulatuses nad (konsortsium - toim) on nõus rahastama seda asja. Siis järsku hakati millegipärast uurima tausta. Taustauuring on alati mõistlik ja vajalik, aga sellisel moel – siis tekivad alati vandenõulikud mõtted pähe, et keegi on ekstra selle taga. No nii kaua ei ole võimalik ühe firma tausta kontrollida – kaks aastat, see ei ole võimalik," rääkis Sults.

Sultsi sõnul on konsortsium nõus saarte rajamist rahastama.

"Saarte ehituslik väärtus sel hetkel, kui lepingut sõlmiti, oli 200 kuni 230 miljonit eurot. Pluss sinna abihoonete ja teenushoonete ja pesumajade ja ühiselamute ehitamine ja kõikide muude asjade ja maa juurdehankimine," lausus Sults, kelle sõnul tähendaks see veel umbes sama suurt summat lisaks ehk kokku üle 400 miljoni euro.

Varem kasiinosaarte hüüdnime kandnud tehissaarestik on Sultsi sõnul plaanitud märksa mitmekesisema teenuste valikuga kui ainult kasiinod.

"Üks saar on 10 000 kohaga konverentsisaar, mille nimi on Oid. Teine saar on Ärisaar. Seal on kaks-kolm kasiinot ja siis on ülejäänud ärikeskused ja hotellid. Ja kolmas on regeneratsioonisaar, kus on vaaterattad ja laste mänguväljakud ja vabade kunstide alad," lausus Sults.

Peale uurimise lõppu kohe konkurss

Sultsi sõnul on ta investoritega pidevalt kontaktis ning lubadus on, et niipea, kui uurimine lõppeb, läheb tegutsemiseks.

"Sain täna (reede – toim) hommikulgi telefonikõne, et Märt, ole valmis, ärge närvitsege, kõik on korras, kõik laabub, võib juba liikuma hakata homme-ülehomme. Niipea, kui kontroll lõppeb, oletame näiteks täna õhtul kell viis, siis homme hommikul kell kümme kuulutatakse välja rahvusvaheline ideekonkurss. Pärast seda tuleb arhitektuurne osa ja selle konkurss, kes hakkab joonistama ja valmis ehitama neid asju. Ja ma hakkan tegema eeltöid ehitusloa saamiseks. Et samal ajal, kui projekt valmis saab, saab ka ehitusloa kätte," rääkis Sults.

Sultsi arvutuste järgi võtaks see kõik maksimaalselt kaks aastat. "Kauem ei saa minna kui poolteist-kaks aastat. Projekteerimine ja kõik see võtab ühe aasta aega," ütles ta.

Projektile on tekkinud huvilised ka Eestis, kuid Sults ei nõustunud avaldama, kes nad on.

"Kui teatud seltskond sai aru, et see on võti negatiivsest majandusmullist väljatulekuks, täpselt sel hetkel hakkas tekkima meeletu huvi selle vastu. Sellest konverentsibisnesist ma rääkisin juba 10–12 aastat tagasi, et see on Eestis null ja selle peale peaks riik töötama. Kümme aastat tagasi peeti mind hulluks selle jutu peale," lausus Sults.

Sultsi hinnangul on tehissaarte projekt kuldvõtmeke majanduse käivitamiseks ja uue tööstusharu avamiseks Eestis.

"Need asjad, mis on sinna joonistatud ja mõeldud ja metoodikad välja mõeldud, kuidas need seal tööle hakkavad kõik – neid asju, ma ei usu, et siin Eestis kellelgi on ja ma arvan, et ei tulegi," ütles Sults, ja lisas, et tema ei mõista, miks riik tehissaarte projekti pole otsustanud toetada.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: