Haiglad pidid suvel pingutama patsientide leidmisel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Aili Vahtla/ERR

Aastaid on Eesti tervishoiu suureks probleemiks peetud liiga pikki ravijärjekordi. Kui kevadel peatati koroona tõttu plaaniline ravi, siis pikenesid ooteajad veelgi. Kuigi haiglad pingutasid suvel, et pikaks veninud operatsioonijärjekordi lühendada põrkusid nad ootamatule probleemile - patsiendid ei soovi oma suve põdemisele kulutada.

"See oli tõsine probleem. Patsiendid, kelle operatsioon oli edasilükkunud kevadest suvesse, siis nendest keskelt läbi kümnest inimesest kuus eelistas suvele operatsioonile mitte tulla, vaid soovis tulla sügisel või talvel," rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.

Ükski operatsioon suvel siiski ära ei jäänud, aga et kirurgidel tööd jaguks, tuli haigla sekretäridel teha tohutult tööd ning aina uusi ja uusi patsiente läbi helistada, seda eriti üldkirurgias ja kõrva-nina-kurgu erialal. Kuigi sel suvel tehti kliinikumis veerandi võrra enim lõikusi kui aasta varem, tõdeb kliinikumi juht Marek Seer, et mitmel erialal oleks võinud veelgi enam operatsioone läbi viia.

"Peamine põhjus, mida toodi, oli ikkagi see, et on puhkuste aeg ja eelistatakse pärast nii rasket kevadet puhata," rääkis dr Kotsar.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talvingu sõnul on loomulik, et kui pole akuutset tervisehäda, siis pigem tahetakse olla suvilas kui haiglas.

"Me alguses seda ka vaatasime, kuidas me saame opiajad kõik täis, aga me tõstsime jooksvalt kogu aeg operatsioonivõimekust ja me saime oma haiged enam-vähem kätte," rääkis Talving.

Talvingul sõnul tema teada n-ö suurt patsientide põuda haiglal polnud, juunis oli küll tööd vähem. "Juulikuus me parandasime oluliselt oma mahtusid ja praegu me liigume täie kiirusega," sõnas ülemarst.

Ida-Tallinna keskhaigla kõrva-nina-kurguhaiguste keskuse juhi dr Mare Kalveti sõnul on siiani levinud uskumus, et mädakuuks kutsutud augustis tasuks operatsioone vältida, sest siis paranevad haavad halvemini.

"Selle paikapidavus jääb aega, kui antibiootikume ei kasutatud. Tegelikult ei ole mitte mingisugust vahet, millal sa operatsioonile tuled, küll aga on vahe selles, milline on sinu enda tervis," ütles dr Kalvet.

Küll pani koroona Kalveti sõnul inimesi hoolikamalt arste kuulama. Kui varem tuli ikka ette, et operatsioon tuli ära jätta, sest lõikusele tuldi väikse nohuga, siis nüüd seda enam ei juhtu.

Tartu Ülikooli kliinikumis jäi märtsis, aprillis ära 60 protsenti lõikustest, kõige rohkem puudutas see ortopeediat, üld- ja südamekirurgiat. Tavapärane töö taastus mais. Et ootejärjekordi lühendada, siis olid päevakirurgias operatsioonitoad peale jaanipäeva töös kaks nädalat kauem, augustis alustati tööd kaks nädalat varem.

Kõrvakliinikus pidi sel suvel olema viienädalane paus, kuid COVID-19 tõttu otsustati sellest loobuda ning kõrvakliinik on suvi läbi operatsioone teinud, et järjekordi lühendada.

Plaaniliste operatsioonide järjekorrad ei ole Tartus tavapärasest oluliselt pikemad, sest eriolukorra ajal ei lisandunud uusi plaanilisi operatsioone ootejärjekorda, kuna plaaniline ravitöö oli peatatud ja ei toimunud ambulatoorseid vastuvõtte, kus patsiente operatsiooni ootejärjekorda oleks lisatud.

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarsti Peep Talvingu sõnul tuli haiglal suvel tööd palju ümberkorraldada, et tekkinud operatsioonide järjekorda lühendada. "Me olime 1440 operatsiooniga defitsiidis võrreldes sama ajaga eelmisel aastal 1. jaanuar kuni augusti lõpuni," rääkis Talving. Alates juunist lisandus 65 operatsioonipäeva,  nii et kokkuvõttes on haiglas sel suvel tehtud 220 lõikust rohkem kui mullu.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: