Galerii: Türil kogunenud EKRE volikogu valmistus kohalikeks valimisteks
Türil kogunes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu, mille päevakorras oli volikogule uute juhtide valimine ja erakonna esimehe poliitiline ettekanne.
EKRE valis oma volikogu esimeheks tagasi riigikogu liikme Urmas Reitelmanni. Volikogu aseesimeheks valiti Mart Kallas, kes on ühtlasi EKRE Lääne-Tallinna ringkonna esimees ja Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees.
EKRE esimees Martin Helme esines volikogule poliitilise avaldusega, mille põhirõhk oli abielu kui perekonna alusväärtuse küsimus, mille üle saab otsustada ainult rahvahääletusel.
"Ühiskonda lammutavate vasakäärmuslike poliitaktivistide ja neid innustava president Kersti Kaljulaidi süsteemsed rünnakud traditsioonilise peremudeli vastu tõestavad, et see peremudel vajab veelgi tugevamat, järjekindlat ja põhimõttekindlat kaitset. Ühiskonna alusväärtuste tähenduse üle saab otsustada ainult rahvas. Just seetõttu on vaja anda rahvale sõnaõigus referendumil küsimuses, kas abielu kui perekonna alusväärtus tuleks määratleda põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise vahelise liiduna," teatas Helme oma avalduses volikogule.
EKRE volikogu peab vajalikuks alustada kiiremas korras ettevalmistustega, et viia ellu koalitsioonilepingu otsus korraldada 2021. aasta sügisel koos kohalike omavalitsuste valimistega referendum perekonna täpsemaks määratlemiseks.
"Ehkki tegemist ei ole siduva rahvahääletusega, saame nii fikseerida kodanike enamuse tahte, millest riigivõim, sealhulgas loomulikult ka president, peab oma tegevuses lähtuma," leidis Helme. "Referendumi põhisisu ei seisne selles, kas anda LGTB+ inimestele õigusi juurde või mitte – kaalul ei ole mitte ainult end tõestanud peremudeli, vaid ka õhtumaise ühiskonna väärtuste püsimine. Just peredes, kus vanemad on püsivas abielus, sünnib keskmiselt rohkem lapsi ja nad on tervemad ning elus edukamad. Traditsiooniline perekond on lapsele parim kasvukeskkond. Abielu institutsiooni tuleb tugevdada, mitte lammutada – see on meie omariikluse üks garant."
"Viimasel paarikümnel aastal oleme õhtumaade osana kogenud mitte ainult sündimuse langust, vaid ka jõhkrat rünnakut seniste väärtuste vastu. Globalismi, immigratsiooni, mitmekultuurilisuse ülistamist, hedonismi, homoideoloogiat, nõudeid Euroopa päritolu inimeste allasurumiseks ja ajaloo ümberhindamiseks juurutatakse poliitilise korrektsuse tsensuuri abil ning see muudab meie enesetunnetust ja arusaama sellest, kes me olime, kes me oleme ja kelleks tahame saada. Referendum annab meie rahvale võimaluse välja öelda, millisena tahame näha oma ühiskonna tulevikku," teatas Helme.
Ta leidis, et rahvahääletuste läbiviimine on üheks tagatiseks, et Eestist ei saa autokraatlikku riiki, kus võim rahva arvamuste ja hoiakutega ei arvesta.
"Just vastupidi, rahva kaasamine põhimõtteliste valikute langetamisse vähendab lõhet ühiskonna eliidi ja kodanike vahel. Abielu mõiste määratlemist ei tohi jätta agressiivse vähemuse ja äärmusaktivistide kätte. Rahvas peab otsustama, millist peremudelit ja millist tulevikku meie riik soosib ja kaitseb!" kuulutas Helme.
Toimetaja: Merilin Pärli