Ringkonnakohus mõistis Martin Halliku seksuaalkuriteos õigeks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1599124260000 | amCalendar}}
Foto: Madis Hindre/ERR

Tartu ringkonnakohus tühistas neljapäeval Tartu maakohtu 18. märtsi otsuse ning mõistis seksuaalkuriteos süüdistatud Tartu Ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku õigeks.

Maakohtus mõistis sel kevadel Halliku süüdi raamatukogu naistöötaja suguühtesse sundimises ja karistas teda 1,5-aastase tingimisi vabadusekaotusega. Samuti mõisteti toona Hallikult mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot kannatanu kasuks.

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni Halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs, kes palus Tartu ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada ja Hallik talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks taotleti kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ning menetluskulude hüvitamist.

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kes taotles otsuse tühistamist osaliselt. Prokuratuur taotles, et kohus mõistaks Halliku karistuseks kaks aastat vangistust, mille kandmise algust loetaks alates süüdimõistetu vanglasse saabumisest.

Tartu ringkonnakohus arutas kriminaalasja kinnisel kohtuistungil, otsustas rahuldada Halliku kaitsja apellatsiooni ning mõistis mehe talle esitatud süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis asja analüüsides, et puuduvad ühesed tõendid, et Hallik kasutas teadlikult enda huvides ära mõjuvõimu selleks, et toime panna süüdistusaktis nimetatud tegusid.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi, millest pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu tunnetas tema käitumist sunnina.

"Sõltuvussuhte ärakasutamine tähendab seda, et toimepanija kuritarvitab tahtlikult kannatanu sõltuvust temast, mis objektiivselt võimaldab või lihtsustab suguühte või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Süüdistatava (vähemalt kaudne) tahtlus peab hõlmama intellektuaalse elemendi osas teadmist, et ohver nõustub temaga suguühtesse astuma vaid seetõttu, et ta sõltuvussuhtest johtuvalt ei lähtunud käitumisotsuste tegemisel enda vabast tahtekujundusest. Kui toimepanija kannatanu tegeliku tahte osas eksib, ei pane ta tegu toime tahtlikult," seisab ringkonnakohtu otsuses.

Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsus põhistamata küsimuses, kuidas Hallik kasutas oma juhipositsiooni teadlikult ära. Arusaamatuks jääb seegi, millistest faktilistest asjaoludest kohus järeldas süüdistatava teadmist, et kannatanul alluvana on keeruline tema lähenemiskatseid tõrjuda. Ringkonnakohtu arvates on taoline seisukoht meelevaldne. Nimelt ei ole kannatanu oma ütlustes viidanud ühelegi asjaolule, millest saaks järeldada, et Hallik oleks teda reaalselt mõjutanud, ähvardanud või muul moel temaga manipuleerinud, panemaks toime süüdistuses nimetatud tegusid.

"Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tõendeid väitmaks, et võimu ärakasutamine oleks Halliku jaoks olnud vahend kannatanu tegeliku tahte allasurumiseks ja seeläbi soovitud seksuaaltegevusteni jõudmiseks," tõi ringkonnakohus välja.

Seoses õigeksmõistmisega jääb kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata ning prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsusega mõisteti riigieelarvest Halliku kasuks välja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu summas 4698 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 30 834 eurot. Kannatanule tekkinud esindajatasu mõistis kohus välja summas 2214 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud esindajatasu summa 22 362 eurot.

Tegemist on jõustumata kohtuotsusega. Kassatsioon ringkonnakohtule on võimalik esitada 30 päeva jooksul.

Martin Hallik: kaebaja valetas minu kohta

Martin Hallik ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et ta veendunud, et temast taheti jätta halba muljet ning kaebaja esitas tema kohta valeväiteid.

"Eelmisel nädalal sai kaks aastat päevast, kui see ülekohtune pealekaebus avalikuks sai. Olen kogu see aeg rääkinud, et ma ei ole sooritanud mitte ühtegi kuritegu. Ma pole kunagi mitte kedagi millekski sundinud, pole ära kasutanud oma tööalast võimu isiklikes huvides. 

Kogu kriminaalasi minu vastu on olnud tugevas seoses töövaidlusega, mis mul oli Tartu Ülikooliga. Selle kohta on ühesed tõendid, mida ma väga sooviks avaldada, aga ma ei saa praegu teha, sest protsess on olnud kinnine. Seetõttu olen ma väga tänulik ringkonnakohtule, kes oma tänases teates on siiski küllaltki paljuütlev ja selgitab, kuidas asja eest teist taga on mulle süstemaatiliselt meelevaldseid etteheiteid tehtud. See algas peale ühest kaebajast, kuid kiiresti ja mõtlematult liitusid selle kampaaniaga ka osad kolleegid, tööandja ja paraku osa meediast. Õiguskaitseorganid veel takkapihta. 

Omaette süvenemist vääriks teema, kuidas kaebaja poolsed tunnistajad kooskõlastasid ütlusi, et jätta minust halba muljet. Ma jään enda juurde, et kaebaja valetas minu kohta nii Tartu Ülikoolile kui veelgi suuremas ulatuses prokurörile. Kaebaja valetas ka kohtus, tehes seda suures ulatuses ja olulistes aspektides. Oli ka vähemalt üks tunnistaja, kes valetas ühemõtteliselt ja selgelt. Ka selle kohta on tõendid. Kuid vale ka paljude inimeste poolt korratuna ei muutu ikkagi tõeks.

Mulle on osaks saanud kaks aastat avalikku alandust ja mõnitamist, sest avalikkusele on räigelt valetatud. Seda hingelist valu, mida sellega on tekitatud, on raske kirjeldada.

Igasugused etteheited süütegude toimepanemises on osutunud alusetuks. Ka ahistamise paragrahvi alusel algatatud väärteomenetlus lõppes pärast üheksa kuu pikkust uurimist ilma süüdistust esitamata. Seda kõike arvesse võttes oligi maakohtu negatiivne otsus kevadel pehmelt öeldes üllatav. Tänane ringkonnakohtu otsus seevastu asetas maailma tagasi jalule," ütles Hallik.

Kinnine kohtuprotsess

Kriminaaluurimine Marin Halliku suhtes käivitati mullu 3. oktoobril ning 2019. aasta augustis jõudis asi kohtusse. Kohtuprotsess Halliku üle algas kinniste uste taga Tartu maakohtus 4. novembril.

Hallikut süüdistati kahes episoodis karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb suguühtele või muule sugulise iseloomuga teole sundimist, kus kasutatakse kannatanu sõltuvust süüdistatavast. Hallik ja tema kaitsja mehe süüd ei tunnistanud.

Paralleelselt on käinud teine vaidlus Halliku töölt lahkuma sundimise ja hüvitise üle. Tartu maakohus otsustas mullu septembris, et Tartu Ülikool sundis raamatukogu endise juhi Halliku töölt lahkuma alusetult ja piisava ettehoiatuseta ning mõistis ülikoolilt Halliku kasuks välja kokku 90 568-eurose hüvitise. Ülikool kaebas otsuse edasi ning 20. veebruaril langetas Tartu ringkonnakohus otsuse, millega rahuldas ülikooli apellatsioonkaebuse, ning selle otsusega jääb Hallik igasuguse hüvitiseta.

Kes on Martin Hallik?

Martin Hallikust sai Tartu Ülikooli raamatukogu direktor 2005. aastal. Aastatel 2010–2015 oli tema tööleping sel kohal peatatud, kuna ta töötas Tartu Ülikooli õppeprorektorina. Raamatukogu juhina asus ta taas tööle 2016. aasta juunis. Augustis 2018 lõpetas Tartu Ülikool Halliku töölepingu ühepoolselt usalduse kaotuse tõttu, mille põhjuseks toodi Halliku ebaväärikas käitumine

Varem on Hallik olnud aastatel 1995–1996 Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna esimees, 1997–1998 Tartu linnapea abi. Alates 1999. aastast töötas ta Tartu Ülikoolis, seejuures 1999–2000 Aasia maade lähiajaloo assistendina, 2000–2002 lektorina, 2002–2005 dotsendina. Veebruarist 2000 kuni septembrini 2004 oli ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna prodekaan.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: