Tapmiste arv on mullusega võrreldes kahekordistunud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tulistamiskoht Lihula Olerexi juures.
Tulistamiskoht Lihula Olerexi juures. Autor/allikas: Juhan Hepner / ERR

Tänavu esimese kaheksa kuuga on Eestis toime pandud 38 tapmist, mõrva ja mõrvakatset. Seda on ligi kaks korda rohkem kui mullu sama ajaga.

Möödunud aastal oli tapmisi, mõrvu ja mõrvakatseid esimese kaheksa kuuga kokku 22, seega on must statistika aastaga pea kahekordistunud.

Justiitsministeeriumi selgitusel on tänavusse statistikasse arvestatud ka Saaremaa kolme ohvriga liiklusõnnetus, mis on kvalifitseeritud mõrvana. Samuti jäid kolm tapmist ja mõrva tänavu katse staadiumisse ehk ei õnnestunud, ent kajastuvad samuti statistikas. Näiteks Tallinna parklas politseinikele otsasõitmist menetletakse politseis tapmiskatsena. 

Enim tapeti inimesi juunikuus (kaheksa), sellele järgnes maikuu kuue ohvriga. Mullu esimesel kaheksal kuul oli enim tapmisi ja mõrvu samuti juunikuus (kuus).

Enim on tänavu tapetud inimesi Harjumaal (15) ja Tartumaal (kuus), järgnevad Ida-Virumaa ja Pärnumaa (mõlemas neli).

"Enamik kuritegusid on nagu varemgi olnud seotud ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüliga. Motiividest saaks kindlamalt rääkida alles kohtuotsuste põhjal, (mida selle aasta juhtumite puhul veel pole, kuid sageli selgeid motiive ei ilmnegi," selgitas justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Maria-Elisa Tuulik.

Eriolukorra jooksul ehk märtsist maini tapeti tänavu kokku 15 inimest, mullu samadel kuudel kolm inimest. Siiski on justiitsministeerium seisukohal, et eriolukord tapmiste statistikale mõju ei avaldanud.

"Sel perioodil polnud selgelt rohkem tapmisi, kui muul ajal sel aastal. Võrdlus eelmise aasta sama perioodiga ei ole aga sobiv järelduste tegemiseks juhtumite väikese arvu tõttu, samuti võib mõnel juhul tegu olla varem tapetu leidmisega ja seetõttu kuriteo hilisema registreerimisega," lisas Tuulik.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetest nähtub, et neist 38 langes perevägivalla ohvriks üheksa (neist kuus meest ja kolm naist). Möödunud aastal oli perevägivalla ohvreid kolm. Meesohvrite puhul on tapjaks olnud reeglina teine meessoost pereliige.

PPA statistika järgi tapeti üle poole inimestest kodus ja neist enam kui pooltel juhtudel joodi koos alkoholi. Neli inimest tappis oma pereliige.

Raskete tervisekahjustuste arv samuti tõusuteel

Senisest rohkem oli ka raske tervisekahjustuse tekitamist: tänavu 52, mullu 44. Neist 52-st suri viis.

18 juhul tekitati raske tervisekahjustus lähisuhtes ja ligi pooled tervisekahjustused ühise alkoholijoomise käigus.

Kuna raskete tervisekahjustuste hulk hakkas juba jaanuarist kerkima, ei saa politsei ka seda eriolukorra arvele kirjutada.

Lähisuhtevägivald jäi mullu sama ajaga võrreldes samale tasemele. Küll aga registreeriti rohkem raskeid lähisuhtevägivalla kuritegusid - tänavu 27, mullu 20.

Tänavu kaotas oma lähedase käe läbi elu üheksa inimest, neist tapmise või mõrvana neli.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: