Koroonatestile saamiseks võib pöörduda lähima tohtri või nõuandeliini poole
Perearstide kinnitusel tuleb täiskasvanutel ka kõige väiksema külmetuse korral lasta teha koroonatest. Kui oma arst asub teises Eesti otsas, siis võib saatekirja saamiseks pöörduda lähima tohtri juurde.
Sügisene külmetushaiguste hooaeg alles algab, kuid juba on paljud segaduses, kas minna kriipiva kurgu või kergelt nohuse ninaga koroonatesti tegema või mitte, seda enam, et sageli lähevad need vaevused paari päevaga üle.
"Kui inimene on raskesti haige, siis ta peab kindlasti jääma koju, aga koroonaparadoks on, et see võib väljenduda ka väga kergel viisil. See võib olla praktiliselt eristamatu sellisest haigusest, mida lastearstist elav klassik dr Tarraste nimetas tavaliseks nõukogude nohuks," rääkis perearstide seltsi juht Le Vallikivi "Aktuaalsele kaamerale". Tallinnas töötava tohtri sõnul tuleb igal juhul, kui tekib kahtlus, võtta ühendust perearstikeskusega.
"See võib olla nohu, kurguvalu, rindkerevalu, köha, palavik. Kas see on koroona või mõni teine viirushaigus, me tegelikult ei tea enne, kui oleme testinud," sõnas Vallikivi.
Harilik köha võib kesta kuus kuni kaheksa nädalat, nohu kaks kuni neli. "See ei tähenda, et me nohuse ninaga olemegi neli nädalat kodus, pigem tasuks see test ära teha ja kui see ongi n-ö harilik nõukogude nohu, siis võib lahkemalt inimeste sekka minna, aga inimesi tasub hoiatada, sest osad juba paaniliselt kardavad," sõnas Vallikivi.
Praegusel viiruste hooajal on paljud kerge külmetusega paar päeva kodus ning arstiga ühendust ei võta, ammugi ei küsita endale saatekirja koroonatestile. Vallikivi sellist käitumist õigeks ei pea ja soovitab haiguse alguses kohe test ära teha, et lähikontaktsete ring jääks võimalikult väikeseks.
"Ma ei kujuta ette, mis tunne sellel inimesel ka endal võib olla, et kui ta mõtleb, et oh, see on mingi harilik kurguvalu, aga pärast on nakkunud eakad vanemad või lapse lasteaiakasvataja. Selles mõttes pigem olla ettevaatlik," sõnas arst.
Soovitus ka tagasihoidlike sümptomitega testida käib täiskasvanute kohta. Praegu peavad perearstid aru, mida teha kuni kümneaastaste lastega, kel sügis-talvisel ajal on pidevalt nohu. Selgus saabub järgmisel nädalal.
Erinevalt Lätist on Eestis testimisele minekuks vaja saatekirja. Vallikivi peab seda nõuet vajalikuks, sest sel juhul on perearstil ülevaade koroonapositiivsetest patsientidest, kelle haiguse kulgu tuleb hoolikalt jälgida, eriti haiguse seitsmendal-kaheksandal päeval. Kui perearst ei taha kergetele sümptomitele viidates saatekirja anda, siis soovitab Vallikivi seda siiski nõuda.
Perearsti nõuandetelefon sai juulis saatekirjade väljastamise õiguse, et nädalvahetusel saaksid abi ootamatult haigestunud. See nädalalõpp on nad testimisele suunanud üle 200 inimese ja seda on pea poole rohkem kui eelmisel nädalal. Seetõttu on tekkinud pikad ootejärjekorrad isikustatud nõustamisele.
"Selle nädala kahe viimase päevaga me oleme üle 200 inimese testimisele suunanud, me oleme üle võtnud 800 Eesti perearsti funktsiooni nädalavahetuseks," tõdes perearsti nõuandetelefoni teenustejuht Klarika Kallikorm-Rannamets.
Tema soovitab inimestel käsimüügiravimitega esmased sümptomid kontrolli all hoida ja esmaspäeval perearsti poole pöörduda. "Panen inimestele südamele, et nagunii, kui on tekkinud sümptomid, siis tuleb kodus püsida ja see, kas me teeme selle saatekirja pühapäeval või teeb selle perearst, siis olulist vahet sellel ei ole, kodus tuleb ikka püsida," sõnas Kallikorm-Rannamets.
Perearstid on kokku leppinud, et koroonakahtlusega patsient võib saatekirja saamiseks pöörduda lähima perearsti poole ning ta ei pea hakkama haigena sõitma teise Eesti otsa oma arsti jutule.
Kuna tung testimisele on suur, siis võib testimisele saada aja alles järgmisel või ülejärgmisel päeval ja nii võib vastuse saamiseks kuluda mitu päeva. Paljud perearstid on hakanud ise koroonaproove võtma.
"Kui me võtame nakkusohtlikele patsientidele eraldatud ajal testid ise, siis tavaliselt ei kulu isegi seda kolme päeva vastuse saamiseks, enamasti on vastused olemas kas samal või järgmisel päeval," sõnas arst. Ta lisas, et kõigis perearstikeskustes ei pruugi seda võimalust aga olla, sest pole võimalik koroonakahtlusega patsiendi teekonda teistest eraldada.
Toimetaja: Merili Nael