Galerii: vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinnas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1600782420000 | amCalendar}}

22. septembril, vastupanuvõitluse päeval, korraldas Eesti Mälu Instituut Patarei vanglas mälestusürituse, mis oli pühendatud kõigile, kes võitlesid sõna ja teoga okupatsioonivõimude vastu eesmärgiga taastada Eesti iseseisvus ja vabadus. Päeva tähistati mälestusüritustega mujalgi Tallinnas.

Patarei vanglast käisid Nõukogude okupatsiooni ajal läbi tuhanded poliitilised vangid, kelle seas oli ka erinevate vastupanuorganisatsioonide liikmeid ja toetajaid.

Kaitseminister Luik märkis Vabadussõja võidusamba jalamil peetud kõnes, et tänasel päeval mälestame inimesi, kes püüdsid 1944. aastal taastada Eesti riiklikku iseseisvust teise maailmasõja keerises, kui üks okupatsioon oli asendumas kiiresti teisega, tuues kaasa ränki kannatusi.

"Otto Tiefi valitsuse liikmed näitasid noil dramaatilistel päevadel üles erakordset vaprust," lausus Luik ja lisas, et paljud neist langesid punaväelaste ja NKVD kätte, sealhulgas ka peaminister Tief.

Luige sõnul said tuhanded 1944. aasta septembri lõpus taanduvate ja pealetungivate vägede vahele jäänud Eesti sõdurid Otto Tiefi valitsuselt innustust isamaa kaitsmiseks. "Paljud sõdurid hakkasid metsavendadeks ning ennastsalgav vastupanuvõitlus jätkus aastaid. Eesti elanikud ei soovinud elada nõukogude võimu all," rõhutas Luik.

Ta selgitas, et Punaarmee üritas noori värvata massiliselt kohustuslikku sõjaväeteenistusse, ent noored hoidusid sellest ning moodustasid hoopis vastupanuorganisatsioone, milles osalejad kutsusid ennast linnavendadeks.

Luige sõnul polnud Otto Tiefi valitsuse ja vastupanu osutanud tuhandete eestlaste usk ja meeleheitlik eneseohverdamine asjatu – valida oli küll Saksamaa või Nõukogude Liidu vahel teadmises, et üks või teine totalitaarvõim hävitab Eesti riikluse, ent oli ka kolmas variant.

"Toona täiesti idealistlik valik, mis tähendas lootust, et Eesti iseseisvus õnnestub taastada demokraatlike lääneriikide abiga ning nende väärtustele toetudes," märkis Luik. Ta lisas, et see tee avanes meile lõpuks 1991. aasta augustis ning päädis Eesti rahumeelse ankurdamisega läände, peatselt ka NATO ja Euroopa Liidu liikmena.

"Meie austame oma riigi, rahva ja kodu eest võidelnud inimesi. Kuid keda austab Eesti idanaaber?" tõstatas Luik küsimuse ja märkis, et tänavu, Teise maailmasõja lõppemise juubeliaastal otsustas naaberriigi president premeerida lisaks punaarmee veteranidele ka Balti riikide, Ukraina ja Valgevene vastupanuvõitluse likvideerimises osalenud NKVD töötajaid.

Vastupanuvõitluse päeval tänatakse ja mälestatakse kõiki Eesti inimesi, kes on sõna või teoga osutanud vastupanu okupatsioonivõimudele, kaitstes Eesti Vabariigi iseseisvust ja vabadust. Paljud neist kaotasid massirepressioonide käigus elu, vabaduse või tervise.

Vastupanuvõitluse päev on seotud Otto Tiefi valitsuse moodustamise otsusega septembris 1944, kui Saksa väed olid lahkumas ja Nõukogude väed alles saabumas. 22. september 1944, kui Punaarmee okupatsiooniväed hõivasid Tallinna, markeeris vastupanuvõitluse uue aktiivse faasi algust. Tiefi valitsuse moodustamine rõhutas asjaolu, et Eesti on iseseisev vabariik, mis on ebaseaduslikult taasokupeeritud kommunistliku Nõukogude Liidu poolt. Vastupanuvõitlus jätkus erinevates vormides ja intensiivsusega kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni 1991. aastal.

 

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: