Politsei: alastipiltide müük pole alaealiste seas mureks olnud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Viimastel kuudel palju tähelepanu saanud Onlyfansi logo.
Viimastel kuudel palju tähelepanu saanud Onlyfansi logo. Autor/allikas: Kuvatõmmis

Kuigi mitmetele lapsevanematele on valmistanud muret viimasel ajal aina enam avalikkuses jutuks olnud alastipiltide müümine internetis, kinnitab politsei, et alaealiste seas pole alastipiltide müük teemaks tulnud. Küll aga on politsei poole pöördunud mõnel korral alastipiltide müüjad, kes on hädas sellega, et nende pilte levitatakse selle eest teenustasu maksmata salaja edasi.

Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul ei ole tema ega kolleegideni jõudnud teateid, et alaealised endast internetis alasti fotosid müüksid. 

Sepp viitab, et näiteks täiskasvanute seas populaarses pornograafilise sisu vahendamiseks mõeldud OnlyFansis ei saa kontot avada nii lihtsalt kui tavalistes netikeskkondades. Samas võib probleeme ette tulla platvormidel, kus toimub suhtlemine kasutajate vahel otse nagu Facebook, Snapchat, Instagram või noorte seas populaarne Tiktok. 

Politsei kinnitab, et suhtub igasugustesse vihjetesse lastega seotud materjalidest väga tõsiselt. "Kui politseile saab teatavaks et veebikeskkonnas või -platvormil on sisu, millel võib olla kujutatud Eesti last erootilises või pornograafilises situatsioonis, siis politsei võtab selliseid teateid tõsiselt ja asub last ning materjali tegemise või üleslaadimisega seotud asjaolusid tuvastama. Sellisesse lapsesse suhtutakse kui abivajajasse, sest lapsed ei pruugi mõista endast intiimse sisu levitamisega seotud kahjulikke tagajärgi," rääkis Sepp ERR-ile. 

Tõepoolest, kuigi OnlyFansis on suhteliselt lihtne endale kasutaja teha sisu ostmiseks, lisades vaid enda krediitkaardi andmed, siis sisu postitamiseks vaja läbida isiku autentimise kadalipp. 

Kasutajal peab olema pangakonto, mis asub samas riigis, kus on väljastatud sama inimese pildiga ID-kaart. Selleks, et kontole makstud raha kätte saada on vaja, et nii ID-kaart kui pangakaart oleks kehtivad. Seetõttu võib eeldada, et kui alaealised ka prooviksid portaali kasutada näiteks mõne vanema sugulase dokumentidega, siis raha sealt kätte saada ei oleks nii lihtsalt võimalik. 

Sepp märkis, et oht alastipiltide vahetamiseks peitub aga igal platvormil, kus toimub kasutajatevaheline suhtlus. Delikaatset sisu ja selle levikut saaks piirata vaid lausjälgimisega. 

Seetõttu kutsub ta ka üle vanemaid lastega nutiteemadel usalduslikku suhet looma, et häda korral julgeksid lapsed murega oma vanemate poole pöörduda ning probleemi tekkimisel saaks vanematel alati abi ja nõu. "Ka kindlad reeglid tuleks enne kokku leppida, tagantjärgi võib juba hilja olla, sest juba saadetud sisu on "kinni püüda" väga keeruline, kui mitte võimatu," märkis ta. Seejuures tuleks nutimaailma ohtusid selgitada kohe, kui lapsele uks digimaailma avatakse. 

Politsei soovitab piltide levitajate vastu pöörduda kohtusse

Viimastel kuudel on palju tähelepanu saanud 2016. aastal loodud portaal OnlyFans, mille eesmärgiks on vahendada sisuloojaid ja inimesi, kes on valmis nende piltide, videote ja sõnumite eest igakuiselt maksma. Portaal on kogunud populaarsust aga sellega, et ei piira erinevalt paljudest teistest alastipiltide ja pornograafilise sisu levitamist. 

Piltide, video ja sõnumite eest makstud rahast teenivad postitajad ise 80 protsenti, 20-protsendilist teenustasu lubab portaal kasutada veebisaidi ülalpidamiseks, maksete töötlemiseks ja muuks. Samuti lisandub igale määratud hinnale ja sooritatud tehingule ka kohalik käibemaks. 

Lisaks postitatud sisule saab teenida raha erasõnumitelt. Sõnumivahetuse pealt saab teenida minimaalselt kolm dollarit ja maksimaalselt 100 dollarit sõnumilt. Samuti saab sisutootjatele jätta jootraha vahemikus kolm kuni 200 dollarit.

Veebikonstaabel tõdes, et kui alaealistega selles valdkonnas probleeme ette pole tulnud, siis politsei poole on pöördunud täiskasvanuid, kelle müüdud privaatseid pilte on internetis edasi levitatud. Sellise mure tekkimisel soovitab politsei pöörduda piltide levitaja vastu kohtusse. 

"See on kahjuks oht millega inimene peab arvestama kui enda sisu üle laeb, miski ei takista selle salvestamist ning levitamist. Sisuliselt jääb sellega sisu autoril saamata sisu eest küsitav autoritasu. Sellises olukorras on mõistlik fikseerida kõik võimalikud tõendid levitamise kohta kuvatõmmistena ning pöörduda levitaja vastu kohtusse, nõudes sisse saamata jäänud tasu," sõnas Sepp. 

Toimetaja: Barbara Oja, Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: