Spetsialistide põud ja ühistute hädad takistavad vanade rõdude korrastamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Paneelmaja Lasnamäel
Paneelmaja Lasnamäel Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Vanade paneelelamute rõdude ja piirete kordategemist takistab audititegijate nappus ning korteriühistute suutmatus kokku leppida. Seadus paneb alates 2018. aastast õnnetuse korral vastutuse aga just kogu ühistule.

Endiselt on üle Eesti sadu, kui mitte tuhandeid paneelelamuid, mille rõdude ja piirete ohtlikkusest pole korteriomanikel aimugi. Tallinn toetab korteriühistuid auditite tellimisel, kuid seda tööd tegevaid spetsialiste napib.

Kredex jagab kortermajadele rekonstrueerimistoetust, kuid siin jääb majade kordategemine tihti ühistute soovimatuse taha laenu võtta. Alates 2018. aastast kehtib aga seadusemuudatus, mis paneb õnnetuse puhul vastutuse korteriühistule, mitte ainult korteri omanikule.

Viiekorruselise paneelmaja korteriühistu koosolek Mustamäel. Päevakorras on hoone rõdude remont, sest üks korteriomanik ei julge enda sõnul juba ammu enam rõdule minna. Esimene üldkoololek on otsustusvõimetu, sest kohale ei ilmu piisavalt korteriomanikke. Lootused on sama päevakorraga üldkoosolekul, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust hoolimata.

Kolme aasta tagused andmed ütlevad, et eelmise sajandi teisel poolel ehitatud pea 3000-st suurpaneelidest kortermajast oli terviklikult renoveeritud vaid kümnendik. Kui soojustamata maja annab endast korteriomanikele märku kõrgete küttearvetega ja jahedate tubadega, siis selliste majade rõdud on ohtlikud nii korteriomanikele endile kui ka möödujatele.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on Tallinn probleemi lahendamiseks aidanud korteriühistutel tellida rõdude ja varikatuste auditeid.

"Seda toetuse liiki korteriühistud üsnagi aktiivselt kasutavad. Kui eelmisel aastal oli 35 korteriühistut, kes selle toetuse olid ära kasutanud, siis tänavu septembri seisuga on neid 20," rääkis Võrk.

Võrgu sõnul puudub linnal ülevaade auditite tulemustest, sest leping sõlmitakse korteriühistu ja ettevõtja vahel. Selliseid ettevõtteid, kellel oleks pädevus auditeid teha ja neid kinnitada, korteriühistute tagasiside järgi aga napib. Auditi kinnitajal peab olema 7. taseme inseneri kutsetunnistus ning Eha Võrgu sõnul on viimase paari aasta audititoetustest läbi käinud valdavalt vaid viie ettevõtte nimi.

Kredexi kommunikatsioonijuhi Joonas Kerge sõnul neil eraldi meedet kortermajade rõdude rekonstrueerimiseks ei ole.

"Kredexi toetused on ikkagi suunatud energiatõhususe suurendamiseks. Aga mida me näeme vanade paneelmajade puhul, mida on Kredexi toetusega palju tehtud, on see, et ühes tervikliku rekonstrueerimisega ja soojustamisega tegeletakse ka nende rõdupiiretega. Need tõesti on ajale jalgu jäänud ja vajavad uuendamist," rääkis Kerge.

Kerge sõnul jääb toetus mõnikord saamata ka seetõttu, et ühistu ei suuda kokku leppida. Mis toob meid loo alguse juurde tagasi.

"Korterelamus elab väga palju inimesi ja tihti ongi see peamine põhjus, et majaelanikke ei saada nõusse."

Tallinnas on varisenud rõdudega olnud vähemalt kolm õnnetust. Alates 2018. aastast kehtima hakanud seadusemuudatus paneb sellise õnnetuse korral vastutuse kogu ühistule.

"Juhul kui sealt peaks mingi kahju tekkima, siis on võimalik kahju kannatajal esitada kahju kannatajal nõue mitte korteri omaniku, vaid korteriühistu vastu. Selline on seadusest tulenevalt uus põhimõte," selgitas Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: