Maaleht: metsakaitsjate tagant paistavad Gazpromi huvid ja raha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Gazprom.
Gazprom. Autor/allikas: EBU/ERR

Aastatel 2018–2020 läbiviidavat vääriselupaikade inventuuri projekti teostab Eesti Looduseuurijate Selts ja toetab Baltic Sea Conservation Foundation (BALTCF), mille üks asutaja on Maalehe andmetel ettevõtte Nord Stream AG, mis omakorda asutati Vene gaasi Läänemere torujuhtme kaudu Euroopasse müümiseks. Looduskaitsjate sõnul on tegemist apoliitilise fondiga.

Sama teema tõstatas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse liige Jaak Nigul Eesti Ekspressis, küsides: "Mis on Gazpromi rahastatava keskkonnafondi huvi, et maksta kinni Eesti metsadest vääriselupaikade otsimist? Või toetada Eesti ornitolooge? /.../ Milliseid võimalusi aga looks mõne naaberriigi energiahiiule Eesti metsatööstuse allakäik? /.../ Kõige olulisem on aga küsimus, millega me siis kataksime metsadest saamata jäävat toorainet? Rohkema Vene gaasiga? Lähis-Ida naftaga? Põlevkiviga?"

Eestimaa Looduse Fond teatas oma avalduses pärast Jaak Niguli artiklit BALTCF-i kohta, et "olemuselt üsna sarnane fond on Eestis Keskkonna­investeeringute Keskus, mille vahendid tulevad suuresti põlevkivitööstuse keskkonnatasudest. Ometi ei saa tööstus seeläbi mingil moel suunata ega mõjutada koolide, looduskeskuste või vabaühenduste projektide sisu.".

Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus ehk KIK-i asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab keskkonnaministeerium; BALTCF on seevastu valitsusväline organisatsioon, mille asutasid keskkonnaorganisatsioonid BUND Mecklenburg-Vorpommern ja WWF Germany ja ettevõte Nord Stream AG ning selle eesmärk on kompenseerida Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõjusid.

Looduskaitsjad: tegu on apoliitilise fondiga

Looduskaitsjad raiuvad kui rauda, et BALTCF on apoliitiline fond - riigimetsa vääriselupaikade projekti juht Renno Nellis ütles ajalehele, et seda juhivad sakslased, nõukogus on Saksa omavalitsuste ja riigiasutuste ning Euroopa keskkonnaühenduste esindajad.

Samal ajal pärinevad nii fondi põhikapital viis miljonit eurot kui ka käibekapital 20 miljonit fondi asutajalt Nord Stream AG-lt, milles on enamusosalus Venemaa riiklikul gaasiettevõttel Gazprom. 

Europarlamendi saadik Riho Terras (Isamaa) on veendunud, et Venemaa riiklik gaasikompanii Gazprom on juba aastakümneid lisaks oma võrkude arendamisele ning maagaasi kasutamisele poliitilise survevahendina tegelnud alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu vastase lobitööga. "Biomassi kasutamine kütusena on alternatiiv Vene gaasile, mis ilmselgelt ei ole Gazpromile meeltmööda."

Riigikogus metsateemadel aktiivselt sõna võtnud opositsioonisaadik Jevgeni Ossinovski (SDE) leiab, et nn Vene kaardi toomine metsanduspoliitilisse väitlusesse on kahetsusväärne. "Julgeoleku vihmavarju kiskumine kõiksugu ühiskondlike tüliküsimuste peale labastab ja lahjendab julgeolekuküsimusi. Seda ei tohiks teha."

Loe lähemalt Maalehest

Vikerraadio saates "Reporteritund" kommenteerisid teemat Renno Nellis ja Tarmo Tüür. Kuula siit!

 

Toimetaja: ERR

Allikas: maaleht

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: