Riigikohus tunnistas riigi peaprokuröri taotluse praagiks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1602145140000 | amCalendar}}
Kohtunik Eveli Vavrenjuki foto Tartu maakohtu seinal
Kohtunik Eveli Vavrenjuki foto Tartu maakohtu seinal Autor/allikas: ERR

Riigikohtu üldkogu ei nõustunud riigi peaprokuröri Andres Parmase taotlusega, milles sooviti esitada Tartu maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos. Riigikohtu hinnangul on süüdistus praegusel kujul niivõrd puudulik, et selle alusel poleks võimalik süüküsimust sisuliselt lahendada.

Seaduses on kohtunikule süüdistuse esitamiseks sätestatud erikord, et vältida ilmselgelt põhjendamatuid või poliitiliselt erapoolikuid süüdistusi. Sellest lähtudes peab riigi peaprokurör esitama kõigepealt riigikohtule taotluse, et viimane teeks presidendile ettepaneku anda süüdistusakti koostamiseks oma nõusolek. Alles pärast seda on prokuratuuril võimalik saata süüdistus esimese astme kohtule sisuliseks arutamiseks.

9. septembril tegi peaprokurör riigikohtule taotluse esitada kohtunik Eveli Vavrenjukile süüdistus, mis puudutab muu hulgas väidetavaid ametialaseid kuritegusid. Riigikohtu üldkogu arutas asja 29. septembril ja leidis, et süüdistus pole presidendile ettepaneku tegemiseks piisavalt selge ega täpne.

Riigikohus märkis, et süüdistuse tekst tuleb sõnastada keeleliselt korrektselt, loogiliselt struktureerituna ja ülevaatlikuna, vältides seejuures põhjendamatuid kordusi. Peaprokuröri taotluses toodud kirjelduse põhjal pole aga võimalik vähemalt osa tegude puhul mõista, milline on Vavrenjukile etteheidetava käitumise täpne sisu, seisab riigikohtu teates.

"Süüdistuse aluseks olev tekst on laialivalguv, raskesti jälgitav ja vastuoluline ning sisaldab ebaolulisi kõrvalepõikeid või pole selles, vastupidi, piisavalt kirjeldatud olulisi asjaolusid. Lisaks pole Vavrenjukile süüks arvatav tegevus ajaliselt selgelt piiritletud ja mõnede tegude puhul võib olla möödunud kümneaastane aegumistähtaeg," leiab riigikohtu üldkogu.

Nende puuduste tõttu leidis riigikohus, et kui süüdistus saadetaks praegusel kujul maakohtule arutamiseks, tuleks see juba eelmenetluses prokuratuurile tagastada või kriminaalmenetlus osaliselt lõpetada.

Seetõttu otsustas riigikohus peaprokuröri taotluse tagastada, selgitades samas, et see ei võta prokuratuurilt võimalust edaspidi uue taotluse esitamiseks.

Juhtiv riigiprokuröri Taavi Perni kommentaar:

Seadus näeb ette, et kohtunikule süüdistuse esitamiseks peab loa andma vabariigi president. Kõnealust luba saab presidendilt taotleda riigikohtu üldkogu peaprokuröri taotluse alusel. Prokuratuur lähtus seadusest ning esitas sellekohase taotluse riigikohtule. Kirjeldatud loa taotlemise etapis seadus riigikohtule süüdistusakti kui terviku esitamist ette ei näe.

Prokuratuur lähtus taotlust esitades seadusest ning riigikohtu etteheide süüdistuse puuduste kohta on meile ootamatu. Avasime taotluses küll võimaliku süüdistuse sisu, kuid ei esitanud riigikohtule tutvumiseks süüdistusakti projekti. Riigikohtu etteheite kohaselt pole pelgalt süüdistuse tekstist lähtudes võimalik mõista kohtunikule etteheidetava käitumise täpset sisu. Seetõttu tuleb meile üllatusena soov tutvuda mitte ainult süüdistusega, vaid sisuliselt juba valmis süüdistusaktiga.

Rõhutame ka seda, et prokuratuurile süüdistuse tagastamine ei ole pretsedenditu ning ka varasemalt on eeskätt just keerulisemate süüdistuste puhul kohtud prokuratuurile sarnaseid etteheiteid esitanud. Meie jaoks on olulisim, et Riigikohus on kritiseerinud vaid osasid meie esitatud taotluses kirjeldatud võimalikke süüdistusi ning on samuti märkinud, et prokuratuuril on puudustega taotluses võimalik teha korrektuure. Võtame Riigikohtu märkuseid ja ettepanekuid arvesse ning esitame taotluse uuesti.

Kahtlustus

Kaitsepolitseinikud pidasid mullu oktoobri lõpus kinni Tartu maakohtu kohtuniku Eveli Vavrenjuki kahtlustatuna altkäemaksu nõudmises ja korduvas võtmises, valeandmete esitamises ning isikuandmete ebaseaduslikus edastamises.

Samal päeval otsisid kaitsepolitseinikud selle kriminaalasjaga seoses läbi Tallinnas asuva Olev Kuklase & Partnerid advokaadibüroo selle töötaja altkäemaksu andmise kahtluse tõttu.

Vavrenjuk on tegelenud ettevõtja Rein Kilgi ettevõtte Pere pankrotimenetlusega. Ajaleht Eesti Ekspress on kirjutanud, et 2008. aastal oli Vavrenjukil 4,2 miljoni krooni (268 542 euro) suurune pangalaen. 2013. aastaks oli võlast alles jäänud 230 000 eurot.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: