Retke juhtinud bioloog Tõnu Ploompuu sõnul ei ole sügis tänavu väga seenerohke, sest ilm on olnud kuiv. Kuna Eestis on üle kahe tuhande liigi kübarseeni, siis jätkus kogenud bioloogi käe all avastamisrõõmu ka praegu. Kui inimestel on kahtlus, millise seenega tegemist, ei tasu seda põske pista ning ainult pildi järgi ja interneti abil tundmatut seent määrama hakata on riskantne.

"Kui nüüd internetikeskkondades, kus ma olen jälginud neid asju, siis sealsed pakkumised, mis ta on, need on ikkagi õudusttekitavad, et millal kiirabi on vaja kutsuda. Selline pildi järgi segi ajamise võimalus on ikkagi väga suur. Inimeste teadmised seente kohta on erinevad. On neid, kes korjavad vaid mõnda üksikut liiki, kuid on ka neid, kelle jaoks on valik laiem," rääkis Ploompuu.

"Seenesõber olen küll ja täna just sõites arutasime, et kui palju neid liike on, mida julgeks korjata. No kümme-viisteist võib-olla tuleb ära, mida julgeks korjata ja teaks nagu. Kui võtta need erinevad tatikud kõik eraldi, siis nii palju võib-olla tuleb," rääkis seeneretkel osalenud Mare.

Silma õpikoja loodusõppe juhendaja Marko Valker end seeneeksperdiks ei pea, kuid liike, mida ta julgeb korjata on kuni poolsada: "Ma korjan ikkagi selliseid enam tuntuid seeni, mis on selliste väga selgete selliste määramistunnustega ja mida ma siis tõesti eksimatult tunnen."

Ploompuu sõnul on seente korjamine olnud Ida-Eestis pikema traditsiooniga. Lääne-Eestis ei peetud seentest aga varem eriti lugu: "Ütleme veel 150 aastat tagasi eestlane seeni ei korjanud, no ütleme lääne-eestlane. Siis olid nad kõik, et saarlased ütlesid "maahallitus" nende kohta ja et nemad sellise asjaga ei tegele."

Pärast retke avati Silma õpikoja juures seenenäitus, mis rändab hiljem edasi Oru kooli.