Väiksed toidutootjad leiavad koroonapiirangute kiuste uusi võimalusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Madis Hindre/ERR

Koroonapiirangud andsid tugeva löögi ka väiketalunikele, kellel kadus võimalus laatadel kliente püüda. Kui traditsiooniliselt oktoobri lõpus toimunud legendaarne Lindora laat jääb sel aastal ära, siis talunike rõõmuks toimus laupäeval Tartu Lõunakeskuses siiski suur taluturg, kus pakkus oma tooteid ligi 50 ettevõtet.

"Kui palju ma kohalikku toitu ostan? No igapäevaselt just... suurtööstused on ka ikkagi paljuski kohalikud nagu. Aga siin on ka selliseid väiketegijaid, käsitöö omasid. Need on nagu teistmoodi. Eks nad muidugi kallimad on, erinevalt poekaubast. Aga väikese koguse pealt ei saagi eriti soodsalt teha. Nende kogused on ju väikesed ja nemad tahavad ka ju ära elada," tunnistas turukülastaja Riho.

Ühed sellised väiketalunikud on Eesti kagunurgas Meeksi külas elavad Anett ja Sten Kallari, kes kasvatavad oma kodu taga tšillit ja valmistavad neist kastmeid. Laatade ja messide ärajäämine andis nende müügile küll tugeva põntsu, ent see-eest märkas paar ka tsillikastmefännide tugevamat toetust.

"Eriti see aasta, kui kuskil eriti käia ei saanud, tuleb tihti see sama nägu. Oi tsau, sina jälle, oh ma võtan need kastmed jälle, mul on juba otsas. On küll nii, eriti see aasta," tunnistas Peipsi pipratalu peremees Sten Kallari.

"...ja see aasta on ka laatadel nii olnud, et klient ütleb, et ma eelmine nädal ostsin aga ma ostan seekord veel, sellepärast et ma tahan nii väga toetada teid. See on tegelikult armas," lisas pipratalu perenaine Anett Kallari.

Kastmete valmimisprotsess algab jaanuaris, kui on seemnete külvamise aeg. Seemnest saab vili umbes üheksa kuud hiljem, sellele järgneb tooraine ettevalmistus, keetmine, villimine, kleepimine ja alles siis jõuab umbes viieeurose hinnaga pudel tarbijani. Tooteid müüvad nad lisaks laatadele ka e-poes ja talupoodides, kus märkasid samuti koroonakriisi ajal müügi kasvu.

"Ülimalt suur kompliment on see, kui talupoe müüja ütleb, et kas te olete mingi auhinna võitnud, et inimesed tulevad ja ostavad mitu sorti korraga. See on tegelikult tore, see ongi see, mille pärast me seda teeme. Need positiivsed emotsioonid panevad kohe tegutsema," rääkis Anett Kallari.

Pisut suuremal ettevõttel, ent siiski end oma sektoris väiketootjaks pidaval Andre juustufarmil langes eriolukorra esimestel nädalatel samuti müük tugevalt, aga lõpuks mõjus kriis siiski väga positiivselt.

"Sellel aastal e-poe tellimus nii palju kasvas, et kõik ülejäänud kukkumised said täis tehtud ja ületatud. Meie jaoks oli see koroona mõnes mõttes refresh, et saime kõik uuesti ümber vaadata. Meie jaoks läks koroona aeg väga hästi või jumal tänatud et ta tuli. Müük tõusis, oluliselt," rääkis Andre juustufarmi perenaine Erika Pääbus.

Koroonakriisi alguses tegid kodumaised talunikud ühise pöördumise, kutsudes eestlasi kohalikku toitu eelistama. Sellega läksid kaasa ka jaeketid, näiteks muutus Selver paindlikumaks väiketootjate kauba lettidele toomises.

"Sellel perioodil tekkis ka selliseid, kes on uued kliendid, keda meil enne ei olnud ja kes siis kirjutasid, et toetame kohalikku või hoiame omasid. Selliseid lauseid ja toetust tuli päris palju. Tundus, et poed, kes toimetasid eri siltidega ja riiulirääkijatega, et see töötas. Kindlasti peaks neid kampaaniaid tegema pidevalt. See koroona tõi need esile, aga need ei tohiks ära vaibuda," rõhutas Pääbus.

Kartes järjekordset aega, mil kõik messid ära keelatakse, mõtlevad ka Kallarid nüüd oma kastmetega jaekettidesse minemisele, sest ainult talupoodide müügist ilma laatadeta ikkagi ära ei ela.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: