Patareile laenu andmiseks peaks valitsus nõustuma laenutingimusi muutma ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1603246680000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Rahandusminister Martin Helme ja majandusminister Taavi Aas rääkisid möödunud nädalal, et Porto Francole lisaks võiks laenu saada ka Kredexi poolt laenust ilma jäetud Patarei merekindluse arendus. Tingimuste muutmine vajaks Kredexi nõukogu heakskiitu, otsuse tingimuste muutmiseks peaks aga langetama valitsus ise.

Kredex määratleb riiklikult olulisele projektile laenu andmiseks ühe tingimusena selle, et kui laenu taotletakse kinnisavaraprojektile, peab see endas hõlmama vähemalt 10 000 ruutmeetri mitteeluruumide arendamist.

Patarei arenduse peamiseks murekohaks jääb nõue, mis määrab, et ehitus peab olema 12. märtsi ehk eriolukorra välja kuulutamise päeva seisuga ehitusregistris märgitud pooleliolevana.

"Seega puht hüpoteetiliselt – kui tahta laenu anda ettevõttele, mis ei kvalifitseeru praeguste tingimuste alusel, tuleks muuta konkreetse teenuse tingimusi. Küll aga on siin väga oluline arvestada, et KredExi väljastatavate erakorraliste laenude ja käenduste tingimused peavad vastama Euroopa Komisjoni riigiabi ajutisele raamistikule. See seab teatud piirangud laenutingimuste lõdvendamise ulatusele," ütles Kredexi kommunikatsioonijuht Joonas Kerge ERR-ile.

Konkreetseid taotlusi ja nende osas langetatud otsuste põhjuseid Kredex ei avalda.

Majandusminister Taavi Aasa (KE) sõnul võiks laenureegleid muuta eeskätt selles osas, kuidas tõlgendada ehituse algust.

"Seda kindlasti on mõistlik üle vaadata, eriti arvestades seda, et teatud lammutustegevus toimus seal juba kriisi alguses. Nii et siin tõesti on pigem see tõlgendamise koht, et kas vaadata arendaja poolt võetud kohustust, kui ta selle objekti omandas ja järgnenud kriisi mõju sellele kohustusele. See teemade ring on laiem," rääkis Aas "Aktuaalsele kaamerale".

Ta rõhutas, et KredExi tuge võiks kasutada kriisi ajal ehitussektori aitamiseks laiemalt, kusjuures rõhk tuleks panna mitte otselaenudele, vaid käendustele.

"Garantiide puhul maht oleks lihtsalt KredExil suurem, see aitaks laiemalt turgu. Laenu puhul tuleb KredExil kiiremini see piir ette, kui palju on võimalik aidata," selgitas minister.

Kerge märkis, et Euroopa Komisjoni riigiabi raamistik seab riigiabi andmisel piirangud umbes pooltele tingimustest.

Teatud punktidele seab piirangud ka valitsuse üldmäärus.

Patarei merekindluse arendaja Urmas Sõõrumaa on varasemalt öelnud, et see on peamine põhjus, mille tõttu arendus odavatel tingimustel pakutavast riigilaenust ilma jäi. Patarei arendus ei ole nimelt poolik, kuna hoone on märgitud ehitusregistris kasutusel olevaks.

Ka Sõõrumaa kritiseeris negatiivse vastuse saamisel laenu tingimusi, öeldes, et seatud tingimustele kinnisvaraarenduse osas vastabki Eestis vaid Porto Franco arendus. Ka tema tõi välja, et edasi liikumiseks oleks vaja, et poliitikud leevendaksid meetme tingimusi, muidu võib Patarei arendus soiku jääda.

Martin Helme ütles möödunud nädalal, et Kredex peaks toetusi ja laene jagama kiiremini ja suuremas mahus ning lisaks Porto Francole võiksid laenu saada veel mitmed projektid nagu ka Patarei merekindlus. Temaga nõustus ka majandusminister Taavi Aas.

Mõlemad ministrid juhtisid aga tähelepanu, et enne kui otsus riiklikult olulise projekti toetamiseks jõuab valitsuse lauale, peab sellele andma oma heakskiidu KredExi nõukogu.

Reformierakondlasest riigikogu majanduskomisjoni aseesimehe Kristen Michali arvates vajaks mitmed muud sektorid toetust rohkem.

"Laenamisel ja piiratud maksumaksja raha kasutamisel tasuks eelistada valdkondi, mis annavad tulevikus rohkem tagasi, kui sellest kriisist väljume. Selle alla käiks kindlasti teadus, innovatsioon jne. Kui vaadata ehitustegevust, siis tuleks suuremast vaatest hinnata seda, et lihtsat kinnisvaraarendust, nagu siin on, toetama minnes mitte turuhinnaga, võib tekkida turumoonutus," rääkis Michal.

Taavi Aas ütles, et laenutingimuste võimaliku muutmisega tegelevad praegu spetsialistid ning mingi selgus peaks käes olema paari nädala pärast. Tõeline kriis ehitussektoris ootab Aasa sõnul alles ees, kui ära hakkavad kukkuma erasektori tellimused.

Kuus kinnisvaraarendajat on pöördunud ka Euroopa Komisjoni poole, oodates hinnangut, kas Porto Francole antud laen on ebaaus konkurentsieelis.

Toimetaja: Barbara Oja, Merili Nael, Mart Linnart

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: