"Suud puhtaks" uuris, kuidas leida üles tuleviku talendid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV saade "Suud puhtaks" uuris sel nädalal, kuidas leida üles homsed Arvo Pärdid, Kadri Talid ja Gerd Kanterid.

Endine Tartu ülikooli teaduskooli juht ja andekate laste uurija Viire Sepp ütles saates, et üks probleem talentide märkamatuks jäämise juures võib olla see, et andekust häbenetakse ja andekus on justkui häbiasi. Ta lisas, et samas ka tippandekaid, kellel on potentsiaali saavutada erakordseid tulemusi, on loetud arv. "Me peame tunnustama ja väärustama iga inimese annet," ütles ta.

Haridusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts tõdes, et andekate lastega tuleks rohkem tegeleda. "Ma näen, et me panustame palju keskpäraste hoidmisesse, aga me oleme väga vähe tegelenud tippude välja arendamisega," sõnas ta.

Olümpiavõitja ja kergejõustikutreener Erki Nool märkis, et lapsi tuleks arendada nende võimete järgi samm-sammult. "Mida rohkem me paneme silma kinni tõsiasja ees, et inimesed on erinevad, seda keskpärasemad me oleme," märkis ta.

Nool ei olnud nõus ka väitega, et andekust häbenetakse. "Spordis on küll nii, et noortele lastele andekad sportlased on eeskujuks," ütles ta.

Tallinna ülikooli lektor Halliki Põlda tõi välja, et teistest eristamine on üks andekuse tunnus. Ta ütles ka, et kõigil inimestel on anded ning õppimise käigus saab neid arendada.

"Anded on need, mille me saame sünnipäraselt kõik kaasa. On oluline, et neid arendada. Me võime rääkida sellest kui sünnipärasest potentsiaalist. Arengu, õppimise käigus need arenevad. Kõik algab iseenese märkamisest, kas ma ise märkan, et olen andekas milleski," rääkis ta

Muusik ja õppejõud Siim Aimla hinnangul oleks vaja suurendada huviharidust, sest selle käigus selguvad andekused.

"Ei saa öelda nii, et see laps, kes viie-kuueaastaselt näitab erilisi tundemärke, laulab paremini kui teised, oleks tingimata 20-aasta pärast samasuguse eelisega. Oluline oleks kasvatada harrastajate hulka. Ma tean, et mitmes koolis kardetakse sõna "huviharidus". Aga võti selles seisnebki, et noor võiks harrastada sporti, muusikat, teadust. Aega ju jätkub selleks. Ei pea selleks viis tundi harjutama pilli või maratonijooksu. Kõigil peaks olema võimalus sellega tegeleda. Mõnel tuleb lapsena juba rohkem välja kui teisel, aga on palju neid, kes 15-16-aastaselt on tagasihoidlike tulevikuväljavaadetega, aga 19-20-aastaselt järsku avanevad kui õied," selgitas Aimla.

Temaga nõustus Ahhaa keskuse juhatuse esimees ja Rakett 69 looja Andres Juur. "Üks asi, mida meie koolisüsteem just võib-olla huvihariduse valikuvähesuse tõttu genereerib, on see, et väga paljud inimesed ei avasta oma andeid. Kui sa oled mehaanikute perest, aga peaksid olema muusik, siis ilmselt ei pruugigi sa seda teada saada, kui sa muusikakooli või muusikaõpetaja juurde ei satu," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: