"Pealtnägija" koolisõja keskmes: mis saab raskesti ligipääsetavast koolist?
Võinuks arvata, et kui Tallinna nn kuldses ringis asuv Harku teatas koolikohtade kitsikuse leevendamiseks Meriküla õppehoone kasutusele võtmisest, siis rahvas rõõmustab. Järgnes hoopis protestilaine. Tagatipuks andis osa lapsevanemaid asja kohtusse ja septembri keskel tuli otsus, et vald peab kaaluma äsja avatud koolihoone sulgemist. "Pealtnägija" käis kuulamas Eesti suurima koolisõja osapooli.
Harku valla viies koolis õpib kokku 1900 last, aga kuna omavalitsus asub Tallinna külje all nn kuldses ringis, on nõudlus uute koolikohtade järgi suur.
Kuigi elanikud soovisid seda juba varem, siis 2019. aasta algul, enne parlamendivalimisi pakkusid mitmed vallapoliitikud välja lahenduse – Muraste kuueklassilist kooli võiks laiendada põhikooli klassideni ehk lisaks senisele 300 õpilasele tekiks lähiaastatel juurde paarsada kohta.
Muraste kooli hoolekogu esimees Mart Eensalu meenutas, et järsku enne viimaseid riigikogu valimisi tekkis üllatuslik konsensus, et Muraste kool peab ka kasvama üheksaklassiliseks.
"Teadmata, et on olemas Molotov-Ribbentropi salaprotokoll, kus on kirjas lause, et alternatiivina on ka Meriküla, mis, nagu ma aru saan, toona oma kabinetist ära otsustati. Avalikult seda välja ei käidud," täiendas lapsevanem Laur-Leho Kaljumets.
Kui algul jäi avalikkusele mulje, et Muraste koolile ehitatakse kõrvale laiendus, siis järgmise aasta jooksul suruti valla juhtorganites läbi plaan avada uued klassid hoopis eemal Merikülas, kus 2016. aastast seisab tühjalt politsei- ja piirivalvekolledži endine hoone. Vallavanem Erik Sandla sõnul oli lahendus nii rahaliselt kui ökoloogiliselt säästlik, sest heas seisukorras, õppetööks sisustatud hoone seisis tegevusetult ja siseministeerium andis selle pealegi vallale tasuta.
Isegi tulised kriitikud möönavad, et Meriküla hoone on õppetööks igati korralik ja lisaks looduskaunis kohas. Protestitakse hoopise seepärast, et majani pääsemiseks tuleb nende sõnul riskida laste eluga. Murastest linnulennult kilomeetri kaugusel asuvasse Merikülla pääsemiseks on kolm varianti. Variant number üks on vana vaateplatvorm, mis oleks kõige lühem tee.
"Meriküla filiaal asub pankranniku all ehk sinna ei vii ühtegi teed praegusest koolist, sinna viib kõige otsema teena üks tehnorajatis, mida paljud teavad Muraste vaateplatvormi nime all, kuid millel paraku puudub kasutusluba ja ta on tunnistatud ohtlikuks ja isegi seda juba 14 aastat tagasi," rääkis lapsevanem Pille Lamp.
Ametlikult on vald trepi sulgenud, kuid keegi oli vähemasti "Pealtnägija" külastuse ajaks selle lahti murdnud.
Variant number kaks on matkarada, mis viib küll mäest alla ja on kolm kilomeetrit pikk, aga sellest metsa läbiv lõik on suure osa kooliaastast Eesti ilma arvestades mudane. Kolmas ja valla pakutud variant on Tallinna-Klooga maanteelt maha keerav Tilgu tee. See mitte ainult ei venita kooliteed kaheksa kilomeetri pikkuseks, vaid on vastaste sõnul jalgsi ja rattaga liikuma harjunud lastele suisa ohtlik, seda enam, et puudub kõnnitee.
Peeti maha hulk tuliseid koosolekuid, koguti tuhatkond allkirja, vastased vedasid vallamaja ette isegi teerulli, mis on nende sõnul vallapoliitika kujund, kirjutati hulk kirju ja artikleid, kuid valla juhtkonda see ei kõigutanud. Isegi kui Muraste kooli direktor keeldus laienemist kaasa tegemast ja mäepealsel koolil puudus kolmanda astme koolitusluba, siis korraldati asi nii, et tänavu septembris alustas Merikülas Tabasalu ühisgümnaasiumi filiaal, kus on politseikadettide pärandusena näiteks lasketiir, suursugune spordisaal ja palju muud.
Unistuste kooli asusid septembrist õppima Tabasalu uue filiaali seitsmendad ja kaheksandad klassid, kokku 84 õpilast. Tuleval aastal peaks lisanduma üheksandikud ehk veel peaaegu teist sama palju. Lapsi toimetavad kohale valla poolt käima pandud tasuta väikebussid.
Koolitee teema on aga endiselt päevakorral, sest lapsevanemad vaidlustasid kooli avamise protsessi ja septembri keskel andis kohus neile õiguse.
"See otsus näitab ära, et maja hakati katusest ehitama, vundamenti veel valmis ei ole," ütles lapsevanem Laur-Leho Kaljumets.
Kohtuotsus keskendub suuresti otsustusprotsesside juriidikale, kuid ütleb ühtlasi, et variant, kus lapsed saavad kohale vaid koolibussiga, piirab liikumisvabadust ja on sisuliselt põhiseadusvastane. Vald on kohustatud kaaluma juba töötava kooli kolimist, mis teisisõnu tähendaks tegevuse sulgemist Merikülas.
"Minu teada ei ole kooliteedel Eesti Vabariigis kehtestatud mingisuguseid nõudeid, mis on ohtlik ja mis mitte," kommenteeris otsust Harku vallavanem Erik Sandla.
Kokkuvõttes ütles ta, et kohtuotsus vaidlustatakse ja praegu käib ligipääsude parandamine - näiteks kavandab vald senise ohtliku ja logu trepi asemele suursugusemat vaateplatvormi, kus oleks ka lapsi mäest alla vedav lift.
"Praegu rekonstrueerime seda treppi ja järgmisel kevadel loodame, et saame siis trepi koos liftiga avatud, mis teeb ka selle paremaks," avas Sandla valla plaane.
Lapsevanem Pille Lamp vastas aga seepeale, et Muraste looduskaitseala on Natura2000 ala ja ühegi uue rajatise püstitamine ei ole lubatud.
Tragikoomilise loo puänt ongi, et plaane võib joonistada ühte ja teistpidi, elanikele rääkida, kuidas vaateplatvormile tehakse lift, kuid kõik põrkab sellega, et Meriküla kooli ümbritsevad Natura2000 looduskaitsealad, kuhu ehitamine on väga keeruline, mida kinnitasid "Pealtnägijale" nii keskkonna- kui ka maanteeamet.
Sel esmaspäeval kaebaski vald kohtuotsuse edasi ja saab tõenäoliselt ajapikendust. Aga isegi kui nad peavad uuesti otsustama, raiub vald, et suure tõenäosusega langeks otsus ikkagi selle kasuks, et praegu töötavas koolis jätkatakse.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi