Ministeerium koostab suurt põllumajanduse toetuspaketti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hukka läinud maasikad.
Hukka läinud maasikad. Autor/allikas: Laari talu

Maasikakasvatajate soov hüvitist saada on muutumas väikeseks osaks hoopis suuremast arutelust. Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul vajavad abi nii maasika-, kartuli- kui ka loomakasvatajad.

Eelmisel nädalal said põllumajandussektori esindajad maaeluministeeriumis kokku, kuna ministeerium oli saanud hoopis selgema pildi sellest, kuidas mõjutas kriis maasikakasvatajaid. Konkreetsetest abisummadest siiski ei räägitud.

Põllumajandus-kaubanduskoda tõstatas koosolekul hoopis uue teema.

"See koroonakriis on ühel või teisel moel mõjutanud kogu põllumajandussektorit. Eelkõige loomakasvatussektorit ja ka aiandust," rääkis koja juht Roomet Sõrmus. "Ja siin on tegelikult praegu hädavajalik, et nende COVID-19 probleemide leevendamiseks tuleks riik välja riigiabipaketiga," lisas ta.

Sama meelt on aiandusliidu juht Raivo Külasepp. "Kui kapsa hind oli 2019. aastal 34 senti kilogramm, siis täna on see 21 senti. Võtame porgandi siia kõrvale - siin on langus 27 sendilt 22 peale. Samas peedil 24 senti läinud aastal versus praegune hind 12 senti. Siit on viiskümmend protsenti läinud," loetles Külasepp.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles, et nüüd hindabki ministeerium kogu põllumajandussektori olukorda.

"Me ei keskendu ainult maasikakasvatuse kahjudele. Me vaatame suurt pilti," rääkis Gorban. "Püüame koostöös kokku lüüa, mis need erinevate sektorite kahjud on ja selle põhjal ka sellist lahendust pakkuda, mis kogu sektorit kõige rohkem võiks aidata," rääkis ta.

"Piimasektoris me oleme arvutanud, et selle poole aasta jooksul on kahju ulatus umbes kaheksa miljonit eurot," tõi Roomet Sõrmus näiteks ja lisas, et teised sektorid toovad vajaminevale summale veel olulist täiendust.

Maasikakasvatajad kannatasid erinevalt

Kui kahjusummad on kokku löödud, saab edasi arutada, mil moel iga üksikut valdkonda toetada. Päris selge pole veel ka see, kuidas toetatakse maasikakasvatajaid. Kui veel kuu aega tagasi ootas põllumajandus-kaubanduskoda ühtset hektaripõhist hüvitist kõigile maasikakasvatajatele, siis nüüdseks on pilt muutunud.

"Eelkõige on pihta saanud suuremad ja maasikakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtjad, kus saagikadu on ilmselge," rääkis Roomet Sõrmus.

Sestap usub Sõrmus, et ka hüvitise jagamisel peaks riik vaatama iga ettevõtjat eraldi.

"Järgmise sammuna tuleks välja töötada abiandmise kriteeriumid. Ja siis iga tooja, kui ta vastab nendele kriteeriumitele, saab oma taotluse esitada ja seda saaks PRIA kaudu ka menetleda," selgitas Sõrmus. "Selleks saab küsida lisaandmeid, mis puudutab juba konkreetseid majandusnäitajaid ja kus oleks selgelt näha, kui suur on kahju ulatus olnud," lisas ta.

Gorban tõdes, et kuna iga maasikakasvataja olukord on erinev, pole lihtne ka ühtset toetusmudelit luua. Samas tõi ta näiteks äsjaavatud erakorralise toetuse toiduainetootjatele.

"Seal võrreldakse nende ettevõtete eelmise aasta käibenumbreid selle aasta käibenumbritega ja kellel on käive langenud, siis sellest lähtuvalt tekib neil õigus toetust saada teatud summa ulatuses," rääkis Gorban.

Kui maasikakasvatajate mured mahuvad mõne miljoni sisse, siis kogu põllumajandussektor ootab tõenäoliselt kümneid miljoneid. Selleks, et võimalik lisaraha tuleva aasta eelarvesse jõuaks, peaks rahavajadus selguma paari nädala jooksul.

"Potentsiaalselt seal ongi võimalusi kaks. Kas uue aasta eelarvesse need vahendid leida või siis olemasoleva eelarve piires mingisuguseid muudatusi sellel aastal teha," selgitas Gorban. "Aga koostöös sektoriga, ma usun, et me suudame suhteliselt kiiresti selle kahju mahu ära analüüsida," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: