Piirivalve tähistas taasasutamise 30. aastapäeva
Piirivalve tähistas taasasutamise 30. aastapäeva. Piirivalve kunagises peastaabis Toompeal komandandi majas meenutasid praegused ja endised piirivalvurid, kuidas alguses relvadeta piirivalvurid piiripunkte valvasid ja OMON-i eest jooksid. Anu Raudsepp ja Ingrid Mühling esitlesid vastavaldatud raamatut Eesti piirivalve ajaloost.
1991. aastal, kui esimesed piiripunktid mehitati, polnud ei varustust ega tulirelvi, esimesed enesekaitsevahendid olid kumminuiad. Esimesed tulirelvad saadi vene piirivalvuritelt Rakverest, meenutab esimene peadirektor Andrus Öövel.
"Sisuliselt vahetasime need radiaatorite vastu, mis me lubasime kordonitest maha monteerida ja uutele dislokatsiooniobjektidele kaasa võtta. See nende jaoks ilmselt moraalne kergendus jätta maha relvad ja võtta kaasa radiaatorid," meenutas piirivalveameti peadirektor aastatel 1992-1993 Andrus Öövel.
Alguses turvasid relvituid piirivalvureid miilitsad, kes peatumiskäsku eiravatel autodel vahel rehvid läbi lasid. Luhamaa, Murati ja Ikla kontrollpunkte ründas vene miilitsa eriüksus OMON.
Politseikolonnelleitnant ja Mustvee kordoni vanempiiriametnik Heiki Suomalainen
ütles, et oli vaja teha otsus, kas ära joosta või paigale jääda. "Pooltel juhtudel jooksime metsa, pooltel juhtudel jäime paigale. Metsa jooksime siis, kui nägime, et jõuame joosta. Kui nägime, et ei jõua, siis ei joksnud metsa," lausus Suomalainen.
1991. aasta 9. juulil tõi keegi Komandandi majja, kus asus esimene piirivalve peamaja, pommi. Tollal ukse ees valvurit polnud.
"Nad ei suutnud panna seda sinna trepi alla. Kui oleks trepi all, oleks maja keskel olnud, oleks löönud rohkem. Sai kannatada sein ja siis lõi siit staabi ukse eest ära ja aknad kõik välja," meenutas piirivalveveteran Peeter Klausen.
Piirivalve taastamise 30. aastapäevaks andis politsei- ja piirivalveamet välja raamatu Eesti piirivalve kogu ajaloost. Raamatu autorid on ajaloolane Anu Raudsepp ja Ingrid Mühling, kes ise alustas karjääri piirivalves.
Toimetaja: Aleksander Krjukov