Jõks rahvaküsitlusest: esitatud kujul küsimused on põhiseaduse vastased
Abieluteemalisele rahvaküsitlusele esitatud küsimuste variandid on põhiseaduse vastased, ütles endine õiguskantsler Allar Jõks.
Rahvaküsitlusele on esitatud kaks küsimuse varianti: "Kas Eesti Vabariik tunnustab abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?" või "Kas Eesti Vabariigis kehtib abielu üksnes mehe ja naise vahelise liiduna?". Neile küsimustele oodatakse nüüd juriidilist ekspertiisi.
Allar Jõks selgitas "Ringvaates", et osad inimesed võivad jääda niisugustele küsimsutele vastamisega hätta.
"Sellepärast, et see küsimus küsib seda, mis hetkel Eestis toimub, milline on Eestis õiguslik olukord - kas Eesti Vabariik tunnustab või ei tunnusta. Selleks peab teadma riigikohtu praktikat, selleks peab teadma perekonnaseadust. Aga sellele küsimusele ei ole võimalik vastata kas "jah" või "ei", sest Eestis kehtiv perekonnaseadus ütleb, et abielu on mehe ja naise vaheline liit, aga rahvusvahelistest lepingutest, Euroopa Liidu õigusest tulenevalt riigikohus on tunnustanud ja ka rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette, et teises riigis sõlmitud samasooliste abielu tuleb Eestis tunnustada," rääkis Jõks.
Vastates saatejuhi küsimusele, miks ei saa näiteks esimesele küsimusele vastata "ei", ütles Jõks, et tegemist oleks vale vastusega. "Meil ei ole ju tegemist viktoriiniga," ütles ta.
Jõks ütles, et küsimused peaksid küsima tuleviku kohta. "Selles ongi selle (esimese) küsimuse üks puudus - see on küsimus kehtiva olukorra kohta. Kui see küsimus oleks nii, et "kas Eesti Vabariik peaks tunnustama", siis oleks olukord teine, siis me võime arutleda selle üle, kas nii või teisiti, aga siis tekivad uued probleemid," rääkis ta.
Teise küsimusega on tema sõnul sama probleem - see on küsimus hetkeolukorra kohta.
"Aga me ei tee ju kõigile Eesti kodanikele või valijatele kodakondsuseksamit. Me tahame tegelikult teada, kuidas Eesti valija sellesse küsimusse suhtub, aga see on küsimus tema teadmiste kohta, mitte selle kohta, kuidas tulevikus võiks olla või peaks olema," selgitas Jõks.
Jõksi hinnangul on abieluteemaline rahvahääletus kasutu ning seetõttu ei ole ta ise mõelnud, millise küsimuse võiks rahvahääletusele panna.
"Aga kui sellisel kujul need küsimused pannakse rahvahääletusele, siis sellisel kujul need on minu arvates ilmselgelt põhiseaduse vastased, sest meil on rahvusvahelised kohustused ja Euroopa Liidu õigus ja kehtivad seadused," ütles ta.
"Kui sellisel kujul need küsimused pannakse, siis on see vastuolus rahvahääletuse seadusega, teiste erinevate seadustega seetõttu, et neile ei ole võimalik vastata "jah" või "ei". Ja sellisel juhul, kui ta on vastuolus põhiseadusega, siis õiguskantsleri seadusest tulenevalt õiguskantsleril on õigus sellise küsimuse rahvahääletusele panemine viia riigikohtusse, et otsustada, kas see on põhiseadusega kooskõlas. Nii et ma loodan vähemalt, et kuna need on niivõrd toored sõnastused siin, siis kui seda küsimust tõesti peetakse väga oluliseks, siis selle kallal kvalifitseeritud juristid näevad natuke rohkem vaeva," rääkis Jõks.
Tema hinnangul oleks odavam teha väga esinduslik avaliku arvamuse küsitlus.
Toimetaja: Merili Nael