Põllumajandustootjad soovivad riigilt 24 miljonit kriisiabi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1604034720000 | amCalendar}}
Foto: Olev Kenk/ERR

Põllumajandustootjate esindajad saatsid maaeluminister Arvo Allerile pöördumise, milles küsivad koroonapandeemia tõttu tekkinud raskuste leevendamiseks sektorile 24 miljoni euro ulatuses erakorralist toetust.

Pöördumisele on alla kirjutanud kolm üleriigilist põllumajanduse esindusorganisatsiooni Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja MTÜ Eesti Noortalunikud.

"Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud ka põllumajandussektorit ja -turgusid, eelkõige on negatiivsed mõjud avaldunud piimakarja-, lihaveise-, sea- ja lambakasvatuses, aiandussektoris ja kartulikasvatuses ning maheteraviljakasvatuses. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Madalast turuhinnast tekkinud tulupuudujääk on märkimisväärselt vähendanud põllumajandustootjate sissetulekuid," selgitas Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats.

"Nii nagu teistegi riikide põllumajandustootjatel on ka Eesti ettevõtjate probleemide allikaks langenud turuhind, turustamisraskused ja liikumispiirangutest tingitud tööjõunappusest tekkinud saagikadu," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

"Oluline on silmas pidada, et Eesti põllumajandustootjad konkureerivad oma toodangu müümisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtjatega, eelkõige meie lähinaabritega. Meie jaoks oluline konkurent Läti on Euroopa Liidu ajutise riigiabi reeglistiku alusel toetanud oma põllumajandust, kalandust ja  toidutootmist kahe paketi raames kokku 37 miljoni euro ulatuses. Seejuures said näiteks Läti põllumajandustootjad iga piimalehma eest 86 eurot ja lihaveise eest 137 eurot toetust," rääkis Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on Leedu sama raamistiku alusel Euroopa Komisjonilt saanud loa põllumajandus-, toidu-, metsandus-, kalandus- ja maaelusektori toetamiseks juba viiel korral. Leedu poolt sellel aastal kavandatud abi kogumaht nendele sektoritele ulatub kokku 189 miljoni euroni. Ainuüksi piimasektorit on Leedu valitsus tänavu täiendavalt toetanud juba kokku 38 miljoni euro ulatuses.

AS Väätsa Agro tegevjuht Lenno Link ütles ERR-ile, et koroonakriis on tema majapidamist mõjutanud kõige rohkem läbi piima kokkuostuhinna.

"Kuna piima hind on lagenud 30-40 eurot tonni kohta keskmiselt ja Eesti keskmine piima omahind on kuskil 300 euro kandis, siis me oleme ikka tootnud 20-30 eurot alla omahinna. Ja selle me peame kõik oma taskust peale maksma," rääkis Link.

Küsimusele, kui kaua suudab Väätsa Agro sellisel kujul jätkata, vastas Link: "Meie, kes me oleme suhteliselt hästi likviidne, ma arvan et kuskil aasta. Aga mitte rohkem. Siis me peame juba kuskilt lisarahastust kaasama."

Ka tööjõuga pole põllumajandusettevõttel hõisata. "Oleme sunnitud Ukrainast tööjõudu palkama. Aga Ukrainast siia jõudmisega on väga keeruline, kuna vahepealsed riigid blokeerivad liikumise ära ja inimesed ei jõua sellel ajal siia, kui nad tahaksid. Või ei saa nad üldse minema Ukrainast, kuna neil pole vastavaid viisasid või lube."

Juhul, kui valitsus põllumajandussektorile kriisiabi eraldab, tuleks seda Lingi sõnul jagada tsentraalselt kas vastavalt piimalehma kohta või hektari kohta olenevalt ettevõttest. "Niimoodi et igaüks ei peaks seda eraldi kuskile küsima minema ja oleks kõigil võrdne võimalus seda saada."

Euroopa Komisjon on majanduse toetamiseks kehtestanud ajutise riigiabi raamistiku. See raamistik võimaldab tavapärasest suuremas mahus siseriiklikult toetada kriisis olevaid sektoreid ja rakendada kriisiabi meetmeid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Olev Kenk

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: