Tarbijakaitse seaduse muutmine võib suurendada kohtute koormust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Harju maakohus
Harju maakohus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) on plaan muuta tarbijakaitse seadust nii, et tarbijavaidluste komisjoni (TVK) seni soovituslikud otsused muutuvad siduvateks ja sundtäidetavateks. Harju maakohtu esimehe hinnangul tooks see aga kaasa rohkem mittenõustumisi ja pöördumisi kohtusse.

MKM-i koostatud väljatöötamiskavatsuses seisab, et praegu on TVK otsused kauplejatele vabatahtlikuks täitmiseks ning nende mittetäitmisel pannakse kaupleja TVK otsuseid mittetäitvate kauplejate ehk nn musta nimekirja.

Seadusemuudatusega muutuksid aga need otsused siduvaks ja kohustuslikuks ehk kui kaupleja keeldub otsust täitmast, siis võtab temaga ühendust kohtutäitur.

MKM-i toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse nõunik Riina Piliste ütles ERR-ile, et seadusemuudatusega muutuks kogu protsess sarnaseks töövaidluskomisjoni otsustele.

"Viimasel ajal on tendents, et kauplejad jätavadki kergekäeliselt otsuseid täitmata. Selline muudatus oleks ennetav kauplejate poolt vaadatuna, et see võib-olla motiveeriks teda juba eelnevalt neid otsuseid täitma. Siis poleks vajadust kohtutäituri poole pöörduda ja need vaidlused oleks ka võimalik lõpuni lahendada," selgitas Piliste.

MKM-i tellitud uuringu kohaselt tehti 2018. aastal TVK 398-st otsusest tarbija kasuks 269 ehk 68 protsenti otsustest. Tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul jäi neist täitmata 151 otsust, seega enam kui pool tarbijate kasuks tehtud otsustest jäi kauplejate poolt tähtaegselt täitmata.

"Olukord, kus peale tarbijavaidluse menetlust teatab kaupleja tarbijale, et ta ei kavatse otsust täita, kuna see on soovituslik, rikub märkimisväärselt tarbijate rahulolu ja usaldust. Selline olukord ei vasta ka menetluse eesmärgile leida kiire ja lihtne lahendus pooltevahelise vaidluse lahendamiseks," seisab MKM-i koostatud kirjas.

Harju maakohtu esimees Meelis Eerik kirjutas vastuses ministeeriumile, et eelduslikult sagenevad komisjoni otsustega mittenõustumisel pöördumised maakohtusse. Seega kaasneks ka kohtutele suurem koormus.

Eerik tõi välja, et lisaks tuleks selle seadusemuudatusega täpsustada ka, mida loetakse selles olukorras hagiks.

"Seadus peaks sätestama, et hagiks loetakse komisjonile esitatud nõuet, mida kohus (täies ulatuses või osaliselt) uuesti läbi vaatab," selgitas ta.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: