Sotsiaalkomisjon vaidleb, kas lubada lapsi vanemate loata psühhiaatri juurde ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigikogu sotsiaalkomisjon vaidleb selle üle, kas teha seadusesse muudatus, mis lubab lastel oma vanema loata pöörduda ise psühhiaatri juurde.

Laste Vaimse Tervise Keskuse juht Anne Kleinberg rääkis "Ringvaates", et psühhiaatrilise abi seaduse järgi ei saa laps oma vanema loata ise lastepsühhiaatri juurde pöörduda. Ülejäänud meditsiinis kehtib Kleinbergi sõnul võlaõigusseaduse põhimõte, kus kaalutlusvõimeline laps saab koostöös arstiga endale ise abi otsida.

Seadusemuudatus on kinni riigikogu sotsiaalkomisjonis, kuna poliitikud pole jõudnud selles teemas kokkuleppele.

"Kõige rohkem me põrkume selle hirmu vastu, et laps oma vanemate tahte vastu võiks astuda ehk et äkki ta teeb mõne rumaluse, kui ta läheb sinna abi otsima ilma vanemata. Enamikul lastel ju vanemad saadavad ja otsivad ise neile abivõimaluse ja kõik arstid, eriti just lastepsühhiaatrid otsivad pere tagala esimesel võimalusel selle lapse kõrvale," rääkis Kleinberg vaidluste põhjustest.

"Me räägime lihtsalt sellest seadusemuudatusest, kuna meil on ka lapsed, kelle vanemad tõepoolest ei hooli nendest ja mingil põhjusel ei suuda aidata neil abi otsida või on suisa selle vastu ja on tänapäevase abivõimaluse vastu oma lapse huvides. Midagi ei ole teha, on noored, kes tulevad ise oma murele väga arukalt abi otsima, aga kelle vanemad vajavadki selgitamist, et lapsel on seda vaja," lisas ta.

Kleinberg kinnitas, et Eesti pered enamasti siiski otsivad ise oma lastele vajadusel abi.

"Eesti pere valdavas enamuses ongi väga avatud ja abi otsiv ja seisab selle eest, et oma lapse emotsionaalseid vajadusi toetada ja mitte tema vabadust ilmaaegu piirata või ahistada. Loomulikult lapsel ongi vaja piiranguid ja turvatunnet, turvalises peres ongi piirid ka paigas, aga lapsel on oma arvamus seal olemas ehk et tema individuaalsust, enesemääratlemisõigust austatakse," selgitas Kleinberg.

"Tegelikkuses ka meie põhiseadus austab lapse enesemääratlemisõigust. Ehk vanem on abistaja, toetaja sinnamaani, kuni laps ise ei suuda seda ja kui ta oskab oma õiguseid määratleda ja endale abi otsida, sealhulgas nii, on tegelikkuses ka meie põhiseadus teda toetamas," rääkis ta.

"Siin on võib-olla uskumust ja veendumust ja ajas kinni jäämist, aga võimalik ka, et inimesed ei loe seaduseid tegelikkuses ehk on väga palju lihtsalt fantaasia- ja emotsioonipõhist arvamist ilma läbi mõtlemata," lisas Kleinberg.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: