Magnetic MRO ei lase kriisil raisku minna ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lennuk.
Lennuk. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Lennufirmad näevad koroonakriisis ellu jäämise nimel vaeva, kriisi koondamistega alustanud Eesti lennukihooldaja Magnetic MRO on seadnud sihiks kriisist väljuda võitjana.

Möödunud nädalal külastas peaminister Jüri Ratas Prantsusmaal riigi presidendi Emmanuel Macroniga, visiidi käigus osales Ratas ka Eesti ja Prantsusmaa ettevõtjate ümarlaual, millel osales ka lepingut otsiv Magnetic MRO.

Reaalsuses on Magnetic MRO Airbusile interjööridetaile tootnud juba mitu aastat. Nimelt ostis Eesti lennukihooldaja 2016. aastal Ühengkuningriigis lennuki interjööridetaile tootva ettevõtte MAC Aero Interiors.

Toona oli eesmärgiks jätkata tootmist Inglismaal. "Kuna tuli Brexit ja Brexitiga seoses tekkis väga palju küsitavusi otsustasime me kolida tootmise Inglismaalt Eestisse," rääkis Magnetic MRO tegevjuht Risto Mäeots ERR-ile.

Kolimine sai edukalt lõpule viidud käesoleva aasta jaanuaris. "Täna asub Harjumaal meil väike tootmine, kus me toodame interjööridetaile. Tootmise üle toomisega Eestisse tõime me ka meie kliendiportfoolio ja üheks kliendiks oli Airbus. Me olime Airbusile tootnud mitmeid aastaid pisikesi lahendusi interjööri, näiteks maailma kõige suurem reisilennuk Airbus 380 kannab ka detaile, mis on meie toodetud. Aga kuna Airbus 380 tootmine lõppe – viimased lennukid on täna tootmisliinilt välja tulemas, maailm lihtsalt ei vaja enam nii suuri lennukeid – siis sellega lõppeb ka meie tootmine Airbusile," märkis ta.

Mäeotsa sõnul haaras Magnetic MRO kinni võimalusest ühineda Prantsusmaa visiidi delegatsiooniga, kuna suured rahvusvahelised tehingud tihti sünnivadki läbi selliste strateegiliste sidemete. "Et mitte raisku lasta neid suhteid, seda ajalugu ja kogemust, kõike neid sertifikaate, mis me oleme aastatega välja võidelnud, siis tänases olukorras tekkis mõte kasutada ka veidi poliitilist abi," märkis ta.

"See oli ka meie kohtumise eesmärk, et tõmmata tähelepanu, et me ei ole lihtsalt väike nurgake siin Ida-Euroopas, vaid me tahame saada osa suuremast tootmisest," lisas Mäeots.

Lisaks majanduskriisile paneb Airbusile tugeva surve tootmist Mandri-Euroopasse liigutada ka Brexit, millega kaasnevad uued maksud. "Siin kohal tuleks meil olla eesrinnas ja teha häält  kõvasti, et me oleksime märgatud ja Airbus teaks, et Eesti on üks võimalik koht, kuhu me võiksime suunata oma tootmise," ütles ta.

Mäeotsa sõnul on keeruline öelda, kui palju ettevõtteid kriisist sündinud lepingute nimel konkureerivad. "Aga ma julgen öelda, et neid ei ole väga palju. Täna meie väiksus on meie jõud, suured tegijad on väga suures kriisis," ütles ta.

Lennukihooldaja ei lase kriisil raisku minna

Suured tegijad võitlevad koroonakriisis selle nimel, et ellu jääda ja likviidsust tagada. Magnetic MRO jaoks on ettevõtte väiksus praeguses olukorras eelis.

Mäeotsa sõnul reageeris Magnetic MRO kriisile õigel ajal, kuigi kriisi alguses pidi firma koondama 23 protsenti oma töötajatest. "Me tegime väga agressiivsed kulukärpe meetmed kohe kriisi alguses ja täna me ikkagi juhtkonnas ei mõtle sellele kuidas ellu jääda, vaid pigem kuidas sellest kaosest võitjana välja tulla," ütles ta.

Ta märkis, et mõned lennufirmad on küll tühistanud oma tellimused lennukite hoolduseks, Magnetic MRO on aga suutnud tühistatud tellimused asendada uute klientidega. "Lennufirmad, kes on hädas, on tõesti tühistanud hooldusi, sest lennatakse vähe, aga me näeme trendi, kus lennufirmad on asendunud liisingufirmadega," rääkis ta.

Makseraskustes olevad lennufirmad on olnud sunnitud oma lennukid liisingufirmadele tagasi andma. "Firmad peavad ikkagi lennuki korda tegema ja eelmise omaniku sildid maha võtma, uus värv peale, uus sisustus sisse. Täna meie kliendibaas on hakanud suures osas olema liisinguettevõtted," rääkis Mäeots.

Eelnevate mahtude taastumist võib oodata kõige varasemalt kolme aasta pärast

Väga suur kukkumine on Mäeotsa sõnul aset leidnud aga teistes ärivaldkondades nagu näiteks varuosade puhul. "Globaalses mõistes lennukite hooldusturg, mis oli 86 miljardit dollarit aastas, sel aastal on see kukkunud ca 46 miljardit ehk peaaegu poole võrra," rääkis ta.

Kriisi alguses prognoosis ettevõte, et käesolev kvartal ja tuleva aasta esimene kvartal tulevad kriisis kõige raskemad. "Lennufirmad vajavad likviidsust ja raha. Seda nad koguvad suviti, kui lennatakse palju. Talvel reisitakse vähem, siis lennufirmad teevad hooldust. Ükskõik kui palju sa lendad, siis hooldust on ikka vaja," sõnas ettevõtte juht.

Sel suvel lennufirmad piirangute tõttu aga likviidsust koguda ei saanud, kuid sellest hoolimata tuleb hakata maksma lennukite hoolduse eest. Samal ajal on hakanud lõppema ka riikide poolt antud abipaketid. Mäeotsa sõnul võib loota, et kevadel tõmbab viirus tagasi ja tuleb peale uus suvi ning viiruse varjus saab siiski veidi reisida.

"Kindlasti sellist taastumist ei tule, mis oli enne kriisi. Spetsialistid ennustavad, et 2023 me võiksime näha sarnaseid numbreid. See on peaaegu kolme aasta pärast, kindlasti siin pole mingeid pudrumägesid tulemas järgmisel aastal," ütles ta.

Läbirääkimistest Airbusiga ootab Mäeots tulemusi juba 2021. aastal. "Minu enda jaoks ideaalne versioon on, et järgmisel aastal võiks miskit koju tuua," ütles ta.

Mäeots lisas, et Magnetic MRO osaleb lisaks poliitiliselt tähelepanu saanud Airbusi hankele veel mitmetel rahvusvahelistel hangetel. Kuigi reisilennukid suures mahus ei lenda, otsivad hooldusteenust meditsiini- ja kaubalennukeid opereerivad firmad. "Siin on veel tootjaid ja nendega käivad ka läbirääkimised."

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: