Kadai: koolid peaksid avatuks jääma ja distantsõppele mitte üle minema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Endine terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et vaatamata kasvanud koroonanumbritele peaksid koolid avatuks jääma ja distantsõppele mitte üle minema. Nakatumiste kasvu seletab Kadai muuhulgas sellega, et inimesi testitakse nüüd rohkem kui kevadel ja seetõttu avastatakse ka rohkem haigestunuid.

"Koolid peaksid avatumaks jääma, sest õpilased pole riskirühmas. Kui õpetaja haigestub, siis see klass või see osa koolist peaks minema distantsõppele, aga koolide laussulgemist ei saa õigeks pidada. Distantsõpe ei pruugi ka olla selle tasemega, mis füüsiline õpe ja sellest kannatavad lapsed," sõnas Kadai Vikerraadio saates Uudis+.

Kadai lisas, et teatud piirangud on kasvanud koroonanumbrite valguses asjakohased, aga need tuleks sihitada sinna, kus on kõige suurem probleem ja risk haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvule.

"Piirangute seadmine oli juba kevadel üks oluline konfliktikoht. Arvestades, et see olukord kestab veel mitmeid kuid, aga võib-olla ka aastaid, tuleb riigil teha põhimõtteline otsus, kuhu rõhuasetus läheb. Kas inimeste suunamisele, et nad käituks nakkusohutult või jääda truuks rangete piirangute lahendusele," sõnas Kadai.

Ta tunnistas, et peab isiklikult oluliseks, et põhiküsimuseks jääks inimeste endi tervisekäitumine. 

"Ranged piirangud omavad ka negatiivset mõju. Lihtne mõelda, et paneme mingi mitteolulise asja kinni, aga see tähendab kellegi töökohta ja sel on omad negatiivsed sotsiaalsed mõjud. Ma näen, et teatud piirangud on asjakohased, aga need tuleks sihistada sinna, kus on kõige suurem probleem ja risk haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvule," ütles Kadai.

Kadai sõnul on nii Eestis kui ka terves Euroopas kasvanud koroonaviirusesse nakatumise numbrid ootuspärased.

"See on ootuspärane, et sügisel ja talvel sedalaadi viirusnakkus levib. Olukord on selles mõttes ootuspärane. Me saame viiruse levikut piirata, aga täielikult kontrollida või vältida levikut ei ole võimalik," hindas Kadai.

Kuigi viimasel ajal on räägitud, et hiljutine koolivaheaeg võis viiruse levikule hoogu juurde anda, ei saa selles Kadai sõnul üheselt kindel olla.

Kasvanud koroonanumbreid seletab ta pigem sellega, et kõik riigid testivad kevadega võrreldes praegu oluliselt rohkem inimesi ja nii tuvastatakse ka rohkem nakatunuid: "Me näeme jäämäe tippu praegu rohkem veepealt väljas, kui nägime kevadel."

Kadai pidas tõeseks hüpoteesi, et kevadel oli haigestumine Eestis kõrgem, kui näitas ametlik statistika.

"Kui vaatame Tartu Ülikooli antikehade uuringut, siis see näitas, et oluliselt suurem osa inimestest on kokku puutunud koroonaviirusega, kui ametlikult registreeritud. See on paratamatu, et mingi osa haigestumisest jäi kevadel testimata," ütles Kadai.

Kadai sõnul ei tohi aga kergekäeliselt suhtuda sellesse, et haigestumise tõusu ja haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvu vahele jääb teatud periood.

"Kui täna hakkab haigestumine tõusma, siis nädala-kahe pärast toimub kasv ka haiglaravi vajavate patsientide arvus," sõnas ta.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: