Heade kavatsustega eelnõu võib väiketootjatele hoopis karuteene osutada
Maaeluministeerium on koostanud eelnõu, et hõlbustada väiketootjate kauba jaekettidesse jõudmist. Kaupmeestele rea kitsendavaid tingimusi esitav seadus võib aga kasu asemel kahju teha, kui neil on ka edaspidi lihtsam suurtootjaid eelistada. Seadus võib jõustuda järgmise aasta novembrist.
Kui La Muu, kelle käsitööjäätiseid leiab praegu igast suuremast jäätiseletist, kaheksa aastat tagasi tootmisega alustas, said nad jala ukse vahele kõigepealt Rimi väikeses talutoodete letis. Toona oli väiketootjatel veel keeruline end suurtesse jaekettidesse sisse süüa, sest kaupmehed tahtsid suuri koguseid ja stabiilset tarnet. Nüüdseks on ketid väiketootjate suhtes leplikumaks muutunud, sest tarbija tahab kohalikku kaupa.
"Vaid kahest kauplusest alguse saanud "Talu toidab" kontseptsioon on tänaseks pea pooltes Rimi kauplustes. Ega ta niimoodi poleks laienenud, kui huvi poleks," ütles Rimi kommunikatsioonijuht Katrin Bats ERR-ile.
See võib aga taas löögi alla sattuda, sest uus eelnõu seab kaupmeestele väiketootjatega lepingute sõlmimisel rea kitsendavaid tingimusi. Näiteks ei või tellimusi tühistada viimasel hetkel ega kehtestada kauba eest maksetähtaega üle 30 päeva.
"See on tõesti väljakutseid esitav nõue selles direktiivis. Kui me räägime näiteks kauasäilivatest konservidest või jookidest, siis nende puhul võib eluiga riiulil olla väga pikk. Sellisel juhul me loodame saada sellise kokkuleppe, et oleks kirik keset küla - et oleks rahul nii tootja kui ka meie," märkis Bats.
Janeli Tikk maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroost ütles, et 30-päevane maksetähtaeg on eelkõige väiketootjate kaitseks, kellele on stabiilne rahavoog väga oluline, et teha oma investeeringuid ja arendustöid.
Lisaks ei või väiketootjaid trahvida selle eest, kui nad kaupa õigeks ajaks või soovitud koguses tarnida ei suuda. See loob ohu, et jaekaupmehed hakkavad taas vaid suuremaid tootjaid eelistama, kelle tarne on kindel ja keda võib ka edaspidi rikkumiste eest trahvida.
Katrin Bats rõhutas, et leppetrahvid on klientide huvides.
"Kui me kuulutame välja kampaania ja lõpuks on riiulid tühjad justnimelt selle tarnekindlusetuse tõttu, siis lõppkokkuvõttes ei vaata ju tarnija mitte selle tootja või tarnija otsa, vaid vaatab jaeketi otsa. Need on ka need põhjused, miks nad igal pool Euroopas, mitte ainult Eestis kasutusel on," sõnas Bats.
Tammejuure mahetalu on oma jahusid ja õlisid turustanud jaekettidesse juba üheksa aastat. Kuigi nad kardavad, et uus eelnõu võib neile karuteene osutada, on neil seni õnnestunud toimetada, kellelegi trahvi maksmata.
"Kõigest tuleb ikkagi varuga ette teatada ja suhtuda inimlikult, siis ei teki ka probleeme. Info nende kohta, kes kõvasti võib-olla trahvivad või on liiga pikad maksetähtajad või on üldse võlgu, levib kiiresti, ja tavaliselt tootjad ei teegi pakkumist," ütles Tammejuure mahetalu tegevjuht Karin Tiit karmimate jaekettide kohta.
Janeli Tikk jäi enda seisukohale, et eelnõu kaitseb nõrgemaid.
"Hetkel me ikkagi leiame, et kuna see reguleerib suhet, kus müüja on majanduslikult nõrgemas positsioonis, siis see eelnõu pigem võiks anda täiendava kaitse just nõrgemal positsioonil olevale ettevõtjale," ütles Tikk.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Merilin Pärli