Jalgrattaõnnetuste üks põhjus on laste kehv sõiduoskus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Sel aastal on liiklusõnnetustes vigastada saanud juba 319 ratturit, see on märksa rohkem kui eelmisel aastal. Kõige enam saavad liikluses viga 10- kuni 14-aastased ratturid. Nii politsei kui ka jalgratturite koolitaja kinnitusel on siin oma osa noorte sõitjate nigelates oskustes.

Käesoleva aasta esimese 10 kuu jooksul on Eestis toimunud liiklusõnnetustes saanud viga 319 ratturit, seda on kolmandiku võrra enam kui mullu. Oma elu on liiklusõnnetuses kaotanud neli jalgratturit.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo sõnul on suurenenud nende õnnetuste osakaal, mis juhtuvad ühe jalgratturiga.

"Kui veel eelmisel aastal olid kõige enam õnnetusi, kus said kokku jalgratas ja sõiduauto, siis sel aastal on kõige rohkem juhtunud neid õnnetusi, kus osaleb vaid üks jalgrattur ja sellega kas kukutakse või sõidetakse kuskile vastu takistust," lausus Loigo.

Kõige rohkem satuvad liiklusõnnetustesse eakad ja verinoored ratturid. Nii said tänavu õnnetustes viga 62 üle 60-aastast ratturit ja 51 alla 14-aastast ratturit. Kui varateismelised jalgratturid hindavad enda võimeid üle, siis nooremad satuvad õnnetusse, kuna neil lihtsalt napib sõiduoskusi.

Loigo sõnul usuvad paljud lapsevanemad, et ratta soetamisest piisab ja sellega liiklemist polegi vaja lastele õpetada.

Zebra autokooli jalgratturite koolitaja Berit Denks märkis, et tänapäeva lastel ei ole jalgrattasõit enam nii selge, kui oli aastaid tagasi.

"See vajab natukene rohkem harjutamist, paljudel lastel pole üldse ratast ja ega vanemad ka väga palju ei pinguta selle nimel, et lapsed jalgrattasõidu kenasti selgeks saaksid," ütles Denks.

Denksi sõnul on probleemiks ka see, et lapsed sõidavad klapid peas ja ei jälgi, mis ümberringi toimub. "Sellest see probleem tulenebki ja see vähene praktika ka kindlasti," netis ta.

Rattaõnnetuste kiire kasv on politseile suvi läbi muret valmistanud ja korduvalt on sel teemal ka inimesi manitsetud. Loigo hinnangul on sellest ka tulu tõusnud.

"Kui ma vaatan liiklemist kergliiklusteede peal, siis tegelikult seal juba natukene hakkab kujunema arusaamist, et ka kergliiklustee peal on reeglid. Seal on parempoolne liiklus ja seal peaks liiklema samamoodi nagu sõidutee peal ja oluline on seal üksteisega arvestamine," lausus Loigo.

Loigo pani ratturitele südamele, et ka kondimootoriga liikudes tuleb valida õige sõidukiirus, et takistuse korral suudetaks kokkupõrget või kukkumist vältida.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: