"Insight": suure maksupettuse ninamehe võla kinnimaksjad kaotasid kodu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: "Insight"

Viimase kümnendi suurima maksupettuse korraldaja, ärimees Oleg Belokrõlov pages pärast süüdimõistvat kohtuotsust välismaale, tema võlad jäid aga inimeste kanda, kes ei osanud isegi kahtlustada, et olid osalenud kuritegelikus skeemis, edastab ETV+ uuriv saade "Insight".

2014. aastal langetas Harju maakohus otsuse Eesti viimse kümnendi suurima maksupettuse kohta. Süüdi mõisteti kümme inimest, riigile tekitatud kahju oli 30 miljonit eurot. Pettuse korraldaja oli tuntud ärimees Oleg Belokrõlov.

Pärast kohtuotsuse väljakuulutamist pages Belokrõlov välismaale, tema võlad jäid aga inimeste kanda, kes ei osanud isegi kahtlustada, et olid osalenud kuritegelikus skeemis. Nende seas olid ka Jelena Aktaševa ja Sergei Penkin, kes jäid selle tagajärjel oma kodust ilma.

Kõmuline kohtuasi

"Sõitsin 2013. aasta juulis puhkusele. Tagasi tulles sain teada, et meie firma juht on vahistatud," meenutas Aktaševa asja eellugu.

Sergei Penkin oli välismaal, kui kuulis, et kodumaal otsib teda taga politsei. Pärast Eestisse naasmist läks ta ise uurija juurde. "Teadsin, et mind otsitakse. Mulle öeldi seda, seepärast tulin Eestisse ja läksin politseisse. Ma ei tundnud end milleski süüdi ega osanud arvata, et see millegi niisugusega lõpeb," rääkis Penkin.

Kaval skeem

2012. aastast pärit kohtumaterjalide järgi sai Oleg Belokrõlovi firma Adrian Arendus fiktiivse õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Firma müüs kulda nullprotsendilise käibemaksuga, olles selle soetanud justkui protsendilise käibemaksuga. Ostu-müügi vahendajad olid selles skeemis firmad Leremana ja Open Market. Need ettevõtted deklareerisid minimaalse käibemaksu.

Järgmised selle keti vahelülid - firmad Kangan ja Techlevel - ei maksnud üldse midagi. Ostu-müügitehingute käigus loodi majandustegevuse illusioon ja Adrian Arendusel tekkis õigus maksutagastusele. 2012. aastal oli Adrian Arenduse kullakäive kümme miljonit eurot, seega sai ettevõte tagasi kaks miljonit käibemaksu. Teiste metallide käive oli 39 miljonit eurot ja tagastatud käibemaks pea kaheksa miljonit eurot.

Paanika

Penkin ja Aktaševa ei töötanud Oleg Belokrõlovi firmades. Aktaševa töötas administraatorina firmas Nordoil, mis müüs tema sõnul taimeõli. Penkin oli juhataja ettevõttes Open Market, mis müüs Oleg Belokrõlovi firmale kulda ja teisi metalle.

Penkini ja Aktaševa sõnul polnud neil aimugi, et firmasid, kus nad töötavad, kasutatakse ära maksupetuskeemis. Paljusid süüdistatavaid nägid nad esmakordselt kohtus. Siiski läksid nad lõpuks prokuratuuriga kokkuleppele, nagu teisedki asjas osalenud. Neid veensid seda tegema Belokrõlovi advokaadid. See võimaldas vangiminekust pääseda, ent ei Aktaševale ega Penkinile tulnud hetkekski pähe, et nad jäävad selle tagajärjel oma kodust ilma.

"Esimene asi oli vist paanika, sest kõik toimus väga kiiresti. Septembris kutsuti mind uurija juurde, oktoobris aga hakkas advokaat mind tasakesi ette valmistama, et on selline variant nagu kokkuleppe sõlmimine. Minuga räägiti pikalt: Lena, saa aru, olukord on selline, et Sergei on praegu vahi all. Kui me kokkuleppega ei nõustu, läheb ta reaalselt vangi. Mõtlesin nii: meil on Sergeiga tütar. Kui Sergei 17 aastaks vangi pannakse, siis laps oma isa ei näegi," meenutas Jelena Aktaševa kohtuasja eellugu.

Pärast kaklust rusikatega ei vehita

Kohus tuvastas kahjusumma, milleks oli 30 miljonit eurot. Selle eest peavad solidaarset vastutust kandma kõik kaasosalised. See oli nagu ühine katel, kuhu kõik peavad andma oma panuse üldise võlasumma vähendamiseks. Aktaševa ja Penkin mõistavad, et sattusid sellesse olukorda omaenda rumaluse tõttu, ent ei saa aru, miks nad peavad kinni maksma skeemi organisaatori Belokrõlovi võlad.

"Jäägu see tema südametunnistusele. Sattusin sellesse olukorda omaenda rumalusest, oma hirmu pärast. Ei tundnud seadusi, uskusin inimesi ausõna peale," võttis Aktaševa otsad kokku.

Selle tagajärjel pani pankrotihaldur Aktaševa ja Penkini korteri 2019. aasta detsembris oksjonile. Korteri ostis ära Tiskre Kinnisvara ning 2020. aasta algul sattusid loo peategelased sõna otseses mõttes tänavale.

Ootamatu väljatõstmine

"See oli reedel, 17. jaanuaril," meenutas Jelena Aktaševa. "Kella üheksa paiku õhtul helistas Sergei ja ütles: kui saad, leia endale koht, kus ööbida. Küsisin, mis juhtus. Ta vastas, et korteris on lukud ära vahetatud."

Sergei Penkin helistas politseisse ja selgitas olukorda. Talle öeldi, et reede õhtul patrulli välja saata ei saa. Tal soovitati minna korterisse järgmisel hommikul ja uuesti patrull välja kutsuda. Penkini sõnul kutsus ta järgmisel päeval jälle politsei ja lukksepa, et uks lahti teha. Lukk vahetati ära, asjadele otsustati järele tulla pühapäeval.

Lõhutud uks

"Laupäeval kella kolme paiku päeval helistas mulle noorem tütar ja küsis, kas ta võib vanema õe juurde ööbima jääda. Ta otsustas korterist läbi minna, et võtta oma asjad ja õpikud," meenutas Aktaševa. "Mõne aja pärast ta helistas ja ütles: ema, mis siin toimub? Siin on auk!"

"Mõtlesin, et äkki on jälle lukku vahetatud. Ütlesin tütrele, et tulen kohe," meenutas Sergei Penkin. "Olin täiesti šokis. Ukse sisse oli ketassaega nii suur auk lõigatud, et inimene sai sealt rahulikult sisse-välja käia."

Sergei kutsus jälle politsei. Politsei vaatas kõik üle ja soovitas neil korterisse jääda, ent paar ei riskinud jääda ööseks pimedasse ja ilma ukseta korterisse.

Augu tekkelugu jäigi segaseks. Korteri ostnud Tiskre Kinnisvara esindaja Erik Lakernikov väitis, et pole kohapeal käinud ega ukse sisse auku lõiganud: "Küsige Penkinilt, miks ta ukse sisse augu lõikas ja oma korterit lõhkus. Ta kasutab ära, et temalt ei saa raha nõuda. Ma ei mäleta enam kogu seda kronoloogiat. Ma ise pole seal käinudki."

Jelena Aktaševa mäletab sündmusi sootuks teisiti. Tema sõnul oli korteri uus omanik pühapäeval kohal ja ütles vastuseks küsimusele ukse lõhkumise kohta, et tema töötaja pingutas üle.

"Seda ei kuulnud ainult mina, vaid ka sõbrad, kes olid meile appi tulnud," väitis Aktaševa.

Asjad prügikastis

Penkini ja Aktaševa väljatõstmine lõppes sellega, et kui Penkin läks 21. jaanuaril korterisse jäetud asjade järele, leidis ta jälle eest vahetatud lukud, asjad olid aga prügikonteinerisse visatud.

Erik Lakernikovi sõnul oli tal ehitusfirmaga sõlmitud kokkulepe korteri remontimiseks: "See eeldas prügi väljaviimist. Ehitajad ütlesid, et korteris oli kõik lõhutud, sellepärast viskasid nad kõik prügikasti."

Praegu on korter juba kolmandatele isikutele edasi müüdud. Penkin ja Aktaševa elavad tuttavate juures. Nad püüavad kohtus tõestada, et korteri sundmüük oli ebaõiglane, ja nõuavad kahjutasu väljavisatud asjade eest. Nad poleks eales uskunud, et tutvus Oleg Belokrõloviga midagi sellist kaasa toob.

Seadus on niisugune

Ent kui pettuse organisaatoriks tunnistati Belokrõlov, miks võetakse korter ära Aktaševalt ja Penkinilt? Maksuametil on sellele oma selgitus.

"Maksuvõlg tekkis kuriteo tagajärjel. Kuriteo toimepanemise eest vastutab igaüks, olenemata sellest, kes oli ninamees või kellel olid väiksemad rollid. Oluline on, et nad panid kuriteo toime koos, seepärast vastutavad nad nende maksuvõlgade eest solidaarselt," ütles maksu- ja tolliameti erimenetluse valdkonna juht Revo Krause.

Krause sõnul pole oluline, kui palju keegi pettusest kasu sai - inimene peab igal juhul vastutama kogu tekitatud kahju eest.

"Sellised on Eesti seadused ja seaduse ees on kõik võrdsed," selgitas Krause.

See võib võtta aastaid

Seadus seaduseks, ent inimlikust seisukohast võib Penkinist ja Aktaševast aru saada. Kuni nemad tuttavate juures virelevad, elab Belokrõlov välismaal. Ametnikud üksnes laiutavad käsi: võla sissenõudmine välismaal elavalt inimeselt võib võtta aastaid.

"Muidugi on EL-is riike, mis Eestiga rohkem koostööd teevad ja näevad rohkem vaeva, et aidata see maksuvõlg sisse nõuda. Selleks võib kuluda kuu. Mõnedel juhtudel aga võib see võtta aastaid," rääkis Revo Krause.

Õrn lootus

Praegu püüavad Penkin ja Aktaševa oma elu taas joonde saada ja loodavad, et neil õnnestub saada kohtu kaudu hüvitist oksjonil maha müüdud korteri eest. Neid abistab jurist Danila Lipatov. Tema sõnul on riigikohtu seisukoht täitemenetluse osas selline, et kui müüakse võlgniku korterit, mis on tema ainus eluase, ning võla suurus on kinnisvara väärtusega võrreldes selline, et see müügi tulemusena oluliselt ei vähene, ei ole see müük otstarbekas. Aktaševa ja Penkin püüavadki nüüd müügi ebaotstarbekust tõestada.

Maksu- ja tolliamet aga loodab, et see pettuseasi on ilmekas hoiatus neile, kes nõustuvad võtma enda kanda tankisti rolli.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi, Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: