Eesti soovib saada OSCE eesistujaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lipud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE)
Lipud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE)

Valitsus kiitis sel nädalal heaks välisministri ettepaneku esitada Eesti kandidatuur Euroopa Koostöö- ja Julgeolekuorganisatsiooni (OSCE) eesistujaks.

OSCE eesistuja on praegu Albaania, 2021. aastal on eesistujaks Rootsi ja 2022. aastal Poola. Eesistumine otsustatakse OSCE osalisriikide konsensuse alusel. 

Välisminister Urmas Reinsalu märkis, et Eesti aeg ÜRO Julgeolekunõukogu liikmena lõpeb tuleva aasta detsembris ning eesistumine OSCE-s oleks tulevikuvaates loogiline samm, et rakendada ÜRO-st saadud kogemusi läbirääkimis- ja diplomaatiliste protsesside juhtimisel, suurendada Eesti välispoliitilist haaret ja võtta kanda uus vastutav roll rahvusvahelises diplomaatias.

OSCE pädevuses on konfliktidele rahumeelsete lahenduste leidmine Eesti ja Euroopa Liidu naabruses. See puudutab vahetult Eesti julgeolekuhuve

"Eesti soovib olla meie julgeolekut vahetult puudutavate küsimuste käsitlemisel ja suunamisel liidrirollis ning toetada OSCE kaudu mitmepoolset rahvusvahelist koostööd," lisas Reinsalu.

Valitsuse otsuse järel algavad ettevalmistused Eesti kandidatuuri esitamiseks ja konsultatsioonid teiste riikidega. OSCE eesistumisega seotud ja selle saavutamisele suunatud tegevuste kavandamise ja läbiviimise eest vastutab välisministeerium, kes kaasab vajadusel teisi ministeeriume.

OSCE-sse kuulub 57 osalisriiki, organisatsiooni sekretariaat asub Viinis. Eesti liitus OSCE 17. septembril 1991. Seni ei ole Eesti OSCE eesistuja olnud.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: