Neli aastat Ratase peaministriks saamisest - millised ootused olid meedial?
Esmaspäeval möödus neli aastat päevast, mil Jüri Ratasest sai esimest korda peaminister. Meenutame, millised ootused olid tollaste ajalehtede juhtkirjades peaminister Ratasele ja uuele valitsusele, aga ka üle aastate opositsiooni minema pidanud Reformierakonnale.
Ratas tõusis peaministriks pärast Keskerakonna esimeheks saamist ning sellele järgnenud valitsuse lagunemist. See tõi ametlikult 23. novembril 2016 võimule Keskerakonna, IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu, mis püsis riigikogu valimisteni 2019 kevadel.
Eesti Päevaleht: uus valitsus on poolenisti vana
Eesti Päevaleht kirjutas, et kui vaadata Ratase valitsuse koosseisu, siis on see küllaltki tuntud ja turvaline.
"Suurt ideoloogilist suunamuutust, millega Reformierakond kõiki hirmutama tõttas, seega pigem ei sünni."
Leht märkis, et Keskerakonna ministrid on arusaadaval põhjusel valdavalt ministritöö kogemuseta.
"Ent ei peaminister Jüri Ratase ega majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sobivus saa praeguses etapis suuri küsimusi tekitada – erakonna liidrite pädevus ministriametis tuleb paratamatult proovile panna."
Rohkem vaidlemisvõimalust on maaeluminister Martin Repinski ja riigihalduse ministri Mihhail Korbi küsimuses.
"Aga erinevalt lahkuvast maaeluministrist Urmas Kruusest on Repinskil maaettevõtja kogemus ja ka Korbi kohta pole alust kohe öelda, et temast saab kehvem minister kui Arto Aas."
Ministrite isikutest pidas Päevaleht huvitavamaks küsimust, mis stiiliga peaminister saab Ratasest.
"Rõivast kritiseeriti, et ta on peaministrina nagu koosoleku juhataja, ta ei otsusta ega julge võtta vastutust. Eks teda pärssisid ka koalitsioonipartnerite pinevad suhted. Seisakujuttude lõpetamiseks oleks Eestil vaja otsustavamat peaministrit ja valitsusliidu paremat koostööd."
Postimees: Keskerakond sai kõva avansi
Postimees leidis juhtkirjas, et et Keskerakond on Eesti avalikkuselt saanud kõva avansi, mis tuleb tegudega välja teenida. Samas leidis leht, et väärtuste tasandil on küsimusi endiselt rohkem kui vastuseid.
"Portfellide jaotus annab nii Eestisse kui ka väljapoole signaali, et meie senised suunad välis- ja julgeolekupoliitikas säilivad, et eelolev Euroopa Liidu eesistumine õnnestub. /.../ Positiivne on valitsuse tööd arvestades seegi, et osa ministreist jätkab senistel ametikohtadel."
Postimees märkis, et Keskerakonnal tuleb Jüri Ratase juhtimisel näidata, et tõepoolest ollakse valmis olema demokraatliku õigusriigi peaministripartei.
"Veel hiljuti on nii mõnigi erakonna eelmisele esimehele Edgar Savisaarele truu liige olnud sellesama õigusriigi poole külje või lausa seljaga. Koostööleppest Ühtse Venemaaga on palju räägitud, see on endiselt külmutatud – see ei toimi, aga säilib see-eest hästi."
Postimees märkis ka, et opositsiooni kandvaks jõuks peaks kujunema Reformierakond.
"Selleks aga, et Reformierakond suudaks opositsiooniliidri rolli sisse elada, tuleb partei organisatsioonis teha läbi muutused. Oravatele nurjunud presidendivalimised, esimehe nõrkus ja otsustamatus peaministrina, mittetoimiv organisatsioon pole see pind, millelt saaks kujuneda tõhus ja terav kriitiline jõud, mida ühiskond vajab."
Õhtuleht: Kas Keskerakond vabaneb taagast?
Õhtuleht kirjutas juhtkirjas, et alles see oli, kui teised parteid kinnitasid, et Keskerakond pole valitsuskõlblik ka siis, kui Edgar Savisaar on juhikohalt välja vahetatud.
"Andrus Ansip ütles napilt kuu tagasi, et juht ei saa erineda vaadetelt oma valijaskonnast ja valijaskond ei muutu üleöö. Sarnast juttu rääkis aasta tagasi ka Sven Mikser - sotsid pole nõus Keskerakonnaga valitsust moodustama ühelgi juhul, isegi kui Savisaare asemel oleks juht Jüri Ratas."
Õhtuleht meenutas, et veel kuu varem kinnitas IRL Kalle Muuli suu läbi, et Savisaarest suuremaks takistuseks koostöös Keskerakonnaga on nende tõekspidamised: alustades jokitamisest ja korruptiivsetest toimetamistest pealinnas ning lõpetades eksklusiivse koostöö-protokolliga Putini partei Ühtse Venemaaga.
"Miks on siis läinud nii, et kuigi Muuli pidas Savisaare väljavahetusest olulisemaks Keskerakonna väärtusmallide ümbervaatamist, on Savisaar küll läinud ja väärtused jäänud välja vahetamata, kuid sellest hoolimata on Keskerakonnast saanud riigikogu parketil nõutuim tantsupartner?"
Õhtuleht leidis, et mingit Keskerakonna sisemist puhastust pole ju olnud, nagu NSV Liidus võttis Nikita Hruštšov ette destaliniseerimise.
"Pigem vastupidi - niipea, kui oli kindel Keskerakonna saamine peaministrierakonnaks, kinnitas Mailis Reps väga selgelt partei kindlaksjäämist seni põhilist veelahet kujutanud koostöökokkuleppele Ühtse Venemaaga: vene elanikule on see sümbol, meie hoiame seda sahtlis ja ootel, see protokoll on ja nii on."
Leht leidis, et Keskerakond saaks alustada lihtsamast - kas või parteis karistatud teisitimõtlejate rehabiliteerimisest, et saaksime mingigi märgi sisemise puhastuse alustamisest.
Toimetaja: Urmet Kook