Riik hakkab toetama doktorikraadiga teadlaste palkamist ettevõtetesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Toronto meditsiiniuuringute instituudi teadlane tööhoos.
Toronto meditsiiniuuringute instituudi teadlane tööhoos. Autor/allikas: SCANPIX / UHN / Cover-Images.com

Haridus- ja teadusministeeriumis (HTM) valmis programm, mille abil toetatakse ettevõtete ja teadlaste koostööd. Teadmuspõhise majanduse arengu soodustamiseks ja teadlaste karjääri mitmekesistamiseks on Riigi Tugiteenuste Keskuses avatud taotlusvoor, mille raames saavad era- ja avaliku sektori asutused palgata doktorikraadiga teadlasi rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks.

"Toetus on asutusele, mis ei ole teadusasutus. Soov on tõsta nende teadus- ja arendustegevuse alast võimekust, et viia sinna uusi teadmisi ja teaduspõhisust, mis omakorda võimaldab luua targemaid tooteid ja teenuseid. Samuti saab teadlane, kes siis sinna läheb tööle, parema ettekujutuse teiste sektorite ja asutuse toimimisest ja sellest näiteks, mida ettevõtted vajavad," selgitas ministeeriumi teadusosakonna peaekspert Maarja Lillak.

Töötukassa andmetel oli oktoobrikuu lõpu seisuga registreeritud 72 doktorikraadiga töötut. Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raud selgitas, et doktorikraadiga inimeste tööpuudus on küll kõige madalam ja hõive kõige kõrgem, kuid praegu on doktorikraadiga inimesed enamasti siiski seotud akadeemilise maailmaga. Taivo Raud:

"Uuringud näitavad, et Eestis on nende doktorikraadiga inimeste osakaal, kes jäävad akadeemilisse sektorisse, mõnevõrra kõrgem kui Lääne-Euroopa riikides või näiteks USA-s. Seetõttu on vaja stimuleerida erasektori nõudlust uute töökohtade loomiseks, mis eeldavad doktorikraadi ja samuti on ka riigisektoris kindlasti vaja teadmistepõhise poliitika kujundamiseks teadustöö kogemusega inimesi," rääkis Raud.

Tema sõnul on loodav meede õige ja vajalik ning seesugust sammu on ammu oodatud: "Meie [Tartu Ülikooli] uues akadeemilises karjäärimudelis võimaldame sellist teadmussiirde põiget, et käia mingiks perioodiks kas avalikus või erasektoris tööl, oma teadmisi ja kogemusi sinna viia ja samas tuua hiljem tagasi praktilist kogemust ka akadeemilisse töösse."

Lillaku sõnul töötab meede nii, et kui asutus on leidnud teadlase, kellega soovitakse koostööd teha, hakatakse teadlase tööjõukulusid hüvitama ühikuhinna alusel, mis ühe kuu kohta on veidi üle 3200 euro: "Teadlase saab tööle võtta minimaalselt poole koormusega ja siis vastavalt sellele see toetus kujuneb. Ja toetuse suurus sõltub ka sellest, mida teadlane seal teeb, kas teeb rakendusuuringut või tootearendust ja ka sellest, kui suur on asutus."

Toetusmeetme maht on 1,82 miljonit eurot ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Riiklikul tasandil näeks Raud aga tulevikus hea meelega ka seesuguse meetme loomist, mis soosiks kogemustega teadlastel siirdumist avalikust või erasektorist tagasi teaduse juurde: "Mida rohkem seda kahesuunalist liikumist on, et sellest võidavad tegelikult mõlemad osapooled. Võidab nii akadeemiline maailm, sest me saame mitmekesistada meie teadlaste karjäärivalikuid, karjääriteid ja teisipidi, me saaksime kaasata praktikuid tulevikus rohkem ka õppetöös ja teadus-arendus projektide juures. Praegu kipub see mobiilsus tihti olema ühesuunaline - kui akadeemiast liigutakse välja, siis on väga raske naasta, sest konkurents on tihe."

Lillak ütleb, et seesugused arendused on tulevikku vaatavalt ka plaanis.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: