Norstati reitingud: Reformierakonna toetus veidi langes

Sotside, Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsiooni liikmed riigikogus
Sotside, Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsiooni liikmed riigikogus Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kuigi Reformierakonna toetus viimasel nädalal veidi langes, jätkavad nad ülekaaluka liidrina ja edestavad teisel kohal olevat Keskerakonda ligi kümne protsendiga, selgus Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,3 protsenti, Keskerakonda 21,4 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 15,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus langes nädalaga 1,1 protsendipunkti võrra. Keskerakonna ja EKRE toetus märkimisväärselt ei muutunud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200, kelle toetus on 12,5 protsenti (eelmises uuringus 11), ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,5 protsendiga ja Isamaa 5,6 protsendiga.

Eesti 200 toetus tõusis nädalaga 1,5 protsenti ning kuus nädalat kestnud tõusu jooksul on parlamendiväline erakond kasvatanud oma toetust viie protsendipunkti võrra.

Koalitsioonierakondi toetab 42,4 protsenti ja opositsioonierakondi 39,8 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölderi sõnul oli eelmistel nädalatel fookuses kaks põhitrendi ehk Eesti 200 toetuse kasv ning eelistuseta valijate osakaalu langus ja need on jätkunud ka sel nädalal.

"Poliitilise süsteemi toimimise ja demokraatliku riigikorra tervise mõttes on just see viimane oluline," rõhutas Mölder. "Paljusid Euroopa demokraatiaid on viimase poole sajandi jooksul painanud üks probleem - nimelt on side kodanike ja poliitika ning erakondade vahel kohati muutunud nõrgemaks ja hõredamaks. Kahanenud valimisosalus, mida osades riikides võib täheldada, on olnud selle kaugenemise üks sümptomeid."

Eriti madal on valimisosalus olnud Ida-Euroopas, eriti pärast taasiseseisvumisjärgseid esimesi valimisi, mil valimisosalus oli reeglina suurem. Mõnes riigis ja mõnedel valimistel on see langenud isegi alla 50 protsendi. Näiteks oli Rumeenia 2016. aasta parlamendivalimistel valimisosalus kõigest 38 protsenti ja Leedus 2020. aastal 48 protsenti.

"Kui rohkem kui pooled valijatest otsustavad poliitilises protsessis mitte osaleda isegi sellisel lihtsal viisil nagu oma hääle andmine, siis on esindusdemokraatia tervis suhteliselt halb. Selles kontekstis on Eesti 64 protsenti eelmistel valimistel isegi väga hea tulemus," leidis Mölder.

Praegused küsitlustulemused, kus ligi 80 protsenti kodanikest ütleb, et neil on erakondlik eelistus olemas, annavad Mölderi hinnangul alust arvata, et poliitiline osalus Eestis või vähemalt potentsiaal selleks on olnud kasvutrendis.

"Seda trendi me näeme ennekõike selle aasta kevadest alates. Alguses oli siin oma roll mängida ilmselt koroonakriisil, kuid praegu on inimeste poliitilised hoiakud aktiveerunud ennekõike abielureferendumi temaatika kontekstis," ütles Mölder.

Mölderi sõnul on väga sageli esile kerkinud seisukoht, et see referendum oleks midagi, mis valijaid ja ühiskonda kuidagi eriliselt lõhestab.

"Tõsi, seisukohad selles küsimuses jagavad paljude erakondade toetajad pooleks, kuid praegusel hetkel veel tõestusmaterjale selle kinnituseks, et ta ühiskonda tervikuna kuidagi lõhestaks, ei ole olemas. Pigem tekitab ta probleeme erakondadele, kes ei ole võimelised sellel teemal seisukohta võtma," ütles Mölder.

Mölderi sõnul näitavad praegused küsitlused, et inimeste potentsiaal poliitiliseks aktiivsuseks on kasvanud ning et erakordselt suurel hulgal valijatest on poliitiline eelistus olemas. "Esindusdemokraatia toimimise mõttes on olukord Eestis muutunud paremaks - inimesed näitavad üles palju vähem ükskõiksust poliitika suhtes võrreldes poole aasta taguse ajaga," lisas teadur.

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: