Tallinna tuleva aasta eelarve läbis esimese lugemise

Tallinn.
Tallinn. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna linnavolikogu neljapäevasel istungil toimus 2021. aasta linnaeelarve esimene lugemine. Nädala jooksul saavad fraktsioonid esitada parandusettepanekuid. Linnaeelarve teine lugemine on kavandatud 17. detsembriks.

Linnavolikogu esimehe Tiit Teriku sõnul on vaatamata koroonakriisist tingitud keerulisele ajale järgmise aasta eelarve kogumahuks kavandatud 861,5 miljonit eurot, mis on 4,6 protsenti suurem kui selle aasta eelarve. "Linna peamine tuluallikas on üksikisiku tulumaks, mis on küll pisut vähenenud, kuid kriisi mõjude leevendamiseks võetakse kasutusele varasemast kogutud reserve, investeeringuteks kasutatakse aga osaliselt laenuraha. Eesmärk on tagada linnaelanikele vajalikud teenused, aga ka vajadus igal aastal parandada elukeskkonda," ütles Terik. 

"Kui linna tegevuskuludest, mida on kokku 675,6 miljonit eurot, on suurimad valdkonnad haridus, linnatransport ning sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, siis investeeringute viis suuremat valdkonda on teed ja tänavad, haridus, heakord, kultuur ja muinsuskaitse ning sotsiaalhoolekanne. Erinevate valdkondade investeeringute kavandamisel lähtutakse linna vajadustest, mis on paika pandud eelarvestrateegias. Teisalt aga võimaldab see ergutada majandust, et pakkuda keerulisel ajal tööd kohalikele ettevõtetele ja inimestele," selgitas linnavolikogu esimees. 

Tallinna linnavolikogu liige Kristen Michal leidis, et järgmise aasta Tallinna eelarves on positiivne põhimõte, et laenuga ei kaeta jooksvaid kulutusi. "See on hea kontrasti riigi valitsuse poliitikaga, kus kraanist voolab nagu homset ei oleks ja laenu tagasi maksta ei tuleks. Teiseks on positiivne kaasava eelarve teke. Meie ettepanek on see suuremalt ette võtta ning vähema bürokraatiaga teha, selle korraldajad linnaosades ja asumites oleksid inimesed hääletades ja piirkonnast valitud saadikud." 

"Meie poolt vaadates vajab eelarve ka mõningaid muutusi. Rohkem tuleb rõhku panna lasteaedade kordategemisele, tuues investeeringud ettepoole ja valgustada pimedad õuealad. Kaotada tuleb lasteaia kohatasu, liikuda jõuliselt edasi uue Tallinna Haigla plaanidega ning tervise hoidmiseks tihendada ühistranspordi väljumisi tippajal. Kulude kärpimiseks tuleb jõuliselt lõikuda miljoneid, mis lähevad linnajuhtide enesereklaamiks, selle eest saab aidata pealinna väikeettevõtjaid," lisas Michal. 

Järgmise aasta Tallinna eelarves on investeeringute kogumaht 165,6 miljonit eurot, seda on 17 protsenti enam, kui oli käesoleval aastal. Investeeringute katteks kavandatava laenu tegelik vajadus sõltub nii linna tulude laekumisest järgmise aasta kestel, linna likviidsete vahendite jäägist kui ka planeeritud investeeringute elluviimisest. 

Linna tulud vähenevad kokku ühe protsendi võrra: väheneb nii üksikisiku tulumaksu tulu, saadavad toetused kui ka maamaksu ja dividenditulu. Linna peamise tuluallika, tulumaksu tulu väiksema laekumise peamiseks põhjuseks on kriisist tingitud tulusaajate arvu vähenemine käesoleval aastal. 

Kõige suurema osakaaluga linnaeelarve tegevuskuludest on haridusvaldkond, moodustades 41,1 protsenti kuludest ehk kokku 277,3 miljonit eurot. Haridusvaldkonna investeeringud moodustavad 29,2 protsenti linna kogu investeeringute mahust, seda kokku summas 48,4 miljonit eurot. 2021 on kavas renoveerida kolm kooli ja neli lasteaeda, laienduse saab kaks kooli, Nõmme Gümnaasium saab spordihoone. 

Kultuurivaldkonna investeeringud moodustavad eelarvest 16,8 miljonit eurot ning suurimateks projektideks on Tallinna Linnateatri, Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia arendamine. Spordivaldkonna investeeringute maht kasvab kokku 5,6 miljoni euroni, suuremad neist Tallinna Spordihalli tervikrenoveerimine ja Kadrioru staadioni renoveerimistööd. 

Olulise osa linnaeelarve kulutustest hõlmab linnatranspordi valdkond, moodustades 14,1 protsenti linna kuludest, seejuures on liiniveokuludeks järgmise aasta eelarves kavandatud 86 miljonit eurot ning linnatranspordi investeeringute maht kasvab 3,7 miljonile eurole. Selle toel soetatakse järgmisel aastal 100 uut gaasibussi ja laiendatakse koolibusside kasutust. 

Jätkuvalt on olulisel kohal ka teede ja tänavate ning tänavavalgustuse korrashoid, ehitus ja rekonstrueerimine. Selleks otstarbeks on järgmise aasta eelarves kavandatud kokku 35,8 miljonit eurot. Teede ja tänavate valdkonnas on ka suurim investeeringute mahu kasv 30 protsendi võrra, kokku on teede ja tänavate kapitaalremondile ja rekonstrueerimisele kavandatud 53,8 miljonit eurot. 

Heakorda investeerib Tallinn uuel aastal 17,1 miljonit eurot, millest enam kui 10 miljonit eurot on plaanitud kokku 15 pargi ja roheala korrastamiseks, rekonstrueerimiseks ja ka rajamiseks. Ligi 33 hektarile planeeritava Tondiraba pargi ehituseks on kavandatud kokku 6 miljonit eurot. 

Mänguväljakuid ja pargielemente rajatakse, laiendatakse ja rekonstrueeritakse kokku 2,6 miljoni euro eest. 

Sotsiaalhoolekande valdkonnas jätkatakse seniste toetusmeetmetega, aga laiendatakse ka nii ajutisi kui ka püsivaid toetusmeetmeid abivajajatele. Nii on järgmisest aastast kavandatud eakate toetust ehk linna pensionilisa tõsta 125 eurole, aastas kulub sellele toetusele linnaeelarvest kokku 11,4 miljonit eurot. Sotsiaalhoolekande valdkonna kulud kasvavad tuleval aastal tänavusega võrreldes 9 protsenti, ulatudes kokku 57,8 miljoni euroni. Investeeringuid teeb linn sotsiaalhoolekande valdkonnas 9,2 miljoni euro eest, sh alustatakse Iru hooldekodu õenduskodu ehitust. 

Esmakordselt on linna eelarves planeeritud vahendid ka kaasava eelarve projektile kokku summas 800 tuhat eurot. Ideekorje kaasavasse eelarvesse kestab 6. detsembrini. Avalik hääletamine toimub 18.-31. jaanuarini 2021.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: