Ministeerium: põrsaste saba tuleks lõigata alles viimases hädas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Seapõrsad
Seapõrsad Autor/allikas: myfrozenlife/Creative Commons/ (CC BY-NC-ND 2.0)

Maaleuministeerium soovib, et seapidajad loomadele rohkem tegevust ja paremaid elutingimusi pakuks. Hea seapidamise märgiks on ministeeriumi hinnangul närimata rõngassaba ning sestap tuleks farmeril teha kõik, et saba ei peaks maha lõikama.

Toredad rõngassabad on tuttavad neile, kes nägid siga maal vanaema juures. Suuremal osal Eesti sigadest pole järel aga muud, kui väiksed sabaköndid.

Maaeluministeeriumi loomatervise ja -healu büroo nõunik Kadri Kaugerand rääkis ERR-ile, et Euroopa Komisjon on selle pärast Eestile terve rea märgukirju saatnud. "See seasabade teema on väga suur prioriteet terves Euroopas," sõnas Kaugerand.

Viru Peekoni juhatuse liige Mati Tuvi selgitas, et põrsastelt lõigatakse sabad ära siis, kui nad on mõne päeva vanused, kusjuures enne operatsiooni saab siga valuvaigistit.

Sabad tuleb Tuvi sõnul amputeerida selleks, et päästa neid teiste sigade hammaste eest. Nimelt kipuvad uudishimulikud loomad üksteist sabast naksama.

"Kui saba juba on vigastatud, siis on juba häda käes ja tihtipeale sellest seast siis asja ei saa. See võib lõppeda surmaga, veremürgitusega, tagakeha halvatusega. Lisaks ei ole lihakombinaadid absoluutselt rahul, kui sellised sead sinna tulevad. Suured tükid või terved sead lähevad praaki," rääkis Tuvi.

Ka maaeluministeerium soovib, et sead üksteise sabad rahule jätaks. Aga saba ennetav mahalõikamine pole Kadri Kaugerandi sõnul parim lahendus.

"Sea saba on väga oluline looma heaolu indikaator," selgitas Kaugerand. "Ehk kui sea saba on näritud, siis see näitab seda, et looma heaoluga ei ole kõik korras."

Samale järeldusele jõudsid läinud aastastel kontrollkäikudel ka veterinaar- ja toiduameti inspektorid.

"Enamikes intensiivsetes seapidamistes ei ole seale võimaldatud piisavalt liigiomase käitumise võimalusi," rääkis ameti loomaterivise- ja heaolu osakonna peaspetsialist Erika Mäeloog." "Sigadel on igav tühjas sulus, neil tekib stress ja niimoodi siga hakkabki huvi tundma oma liigikaaslase saba vastu."

Ehk teiste sõnadega, rõõmus siga saba ei näri.

Ministeerium ei plaani seasabade amputeerimist ära keelata, amputeerimine ise polegi probleem. Probleem on õnnetud sead.

Niisiis edaspidi võib põrssad sabata jätta ainult siis, kui kõik muud võimalused närimise vältimiseks on läbi proovitud. Kaugerand ütles, et edaspidi peab seapidaja kõik oma püüdlused ka korralikult kirja panema.

"Kui see on dokumenteeritud, et mitte midagi ei ole aidanud, siis on see veterinaararsti otsus, et oleme proovinud näiteks tegevusmaterjali anda, ruumi rohkem juurde anda ja me peame neid sabasid lõikama," selgitas Kaugerand.

Viru Peekoni juht Mati Tuvi tõdes, et niisugune seapidamine on siiski raske, kui mitte võimatu.

"Me tegime 2019. aastal ühe katse, kus me ühel grupil jätsime sabad lõikamata ja see tulemus oli katastroofiline. Seal läks niivõrd intensiivseks sabasöömiseks," meenutas Tuvi. "See järjekordselt tõestas, et siin ei ole teist valikut, see saba tuleb eelnevalt amputeerida."

Tuvi hinnangul ei tohiks Viru Peekoni sead sugugi õnnetud olla. Ruumi on neil rohkem, kui Euroopa direktiivid ette näevad, farmi kliimat kontrollib automaatika, loomade toitmisel jälgitakse, et neil ühestki ainest puudust ei oleks, isegi tegevust otsitakse neile pidevalt. Aga sabanärimisest neid Tuvi sõnul võõrutada ei saa.

"Oleme kasutanud palle, tegevusmaterjalina visatakse neile mingeid plastmasskanistreid sinna, et nad saaksid neid taga ajada," loetles Tuvi. "Tegelikkus on see, et see on nagu väiksele lapsele uus mänguasi. Kui sa selle kanistri sinna viskad, siis viis minutit on tal huvitav ja lõpuks on see kuskil nurgas ja mitte kedagi see enam ei huvita. See on tegelik elu, ma ütlen."

Väikeste lastega, kel ühe palli vastu peagi huvi kaobb, võrdles sigu ka Kaugerand. "Neid mänguasju tuleks vahetada erinevate sulgude vahel, tuleb anda neile valikuvõimalust, tuleb võimaldada tuhnimismaterjali," õpetas Kaugerand.

Kui seapidaja kõik loomade elujärge parandavad tegevused kirja paneb, saab veterinaar- ja toiduamet hinnata, kas sabade amputeeriumine oli ikka põhjendatud või pidanuks farmer rohkem pingutama.

Soomes ja Rootsis on seasabade ennetav mahalõikamine üldse keelatud, kuid Kaugerand kinnitas, et seda teed Eesti ei lähe. "Me saame aru, et sealihasektoril on rasked ajad ja me kindlasti ei taha survestada nii palju oma põllumehi. Et see ei oleks nagu aus."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: