Kell 20 "Suud puhtaks": kas kiirlaenuärisid tuleks rangemalt reguleerida?

Kiirlaenudest on paljude jaoks saanud tarbimisharjumus, ütlevad võlanõustajad. Kui palju on Eestis võlgadega kimpus inimesi, ei tea päriselt keegi. Kas võlakarussell on tarbimisühiskonna paratamatu kõrvalnähtus? Kuidas aidata neid, kes laenurattas ise hakkama ei saa ning kas kiirlaenuäride tegevust tuleks rangemalt reguleerida, seda analüüsib teisipäevane "Suud puhtaks" ETV-s.

Põhjuseid, miks nn röövelliku intressiga kiir- ja tarbimislaene võetakse, on erinevaid. Võlanõustajate hinnangul võib välja tuua perede majandusliku olukorra, olgu ajutise või alalise, aga ka ebamõistlikud ja mittejõukohased tarbimisharjumused. Sageli nähakse põhjustena ka erinevaid sõltuvusi – olgu selleks alkohol, hasartmängud, uimastid, laenamine iseenesest või keerulised sõltuvussuhted pereringis, näiteks mehe ja naise vahel. Kiirlaene võetakse palju ning nõustajate sõnul satub suur osa laenajatest peagi makseraskustesse. Laene antakse erinevate ekspertide hinnangul praegu väga kergekäeliselt, kontrollimata seejuures laenaja tegelikku maksevõimet. Nii jõuabki laenatud summa väga hõlpsalt, sageli vaid loetud minutitega, inimese kontole, kes oma laenu teenindada ei jõuagi. Ühe laenu maksmiseks laenatakse aga juurde ja nii ongi laenuratas veerema läinud.

Kui makseraskused on juba tekkinud, jäävad laenajad tihti oma murega üksi. Võlanõustajad kuulevad sageli lugusid, kus laenukontoriga kokkuleppe saavutamine makseraskuste tekkides on väga keeruline ja tihti ei saada laenupakkujaga isegi kontakti. Laenuandja usaldab võla ja selle sissenõudmise inkassofirmadele, kes lisavad omalt poolt erinevad krõbedad teenustasud, mis tuleb jällegi kinni maksta laenajal endal. Nii kasvas ühe mehe 4000-eurone laen inkassofirma käes ootamatult suuremaks kui 80 000 eurot.

Ajal, kus jõulupühad on ukse ees ja paljudes peredes kulutused tavalisest suuremad, kasvab ka laenuvõtjate arv. "Suud puhtaks" küsib, kas kiirlaenuäride tegevus tuleks teravamalt luubi alla võtta ning kuidas aidata maksetega kimpu jäänud inimesi. Kas aidata võiks kiirlaenude reklaamimise reguleerimine?

Saates kõlavad jahmatavad isiklikud lood nii laenajatelt endilt kui ka võlanõustajatelt. Oma loo räägib pereisa, kelle naine võttis mehe teadmata tema ID-kaardi paroolidega üle 20 000 euro kiirlaenusid. Hetkel, kui mees olukorrale jälile sai, oli laenukoormus koos võlgnevustega kasvanud üle 30 000 euro suuruseks. Sellistest olukordadest on aga väljapääs. Räägime ka mehega, kel õnnestus halastamatust laenurattast välja rabeleda.

Stuudios arutlevad võlanõustajad Teele Talk-Kõdar ja Evelyn Eichhorst, kohtutäitur Risto Sepp, finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer, rahatarkuse ekspert Leonore Riitsalu, BigBanki Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ning Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaubandustalituse juhataja Birgit Valgus.

"Suud puhtaks" alustab ETV-s teisipäeval kell 20. Saate meeskond ootab ka vaatajate kiir- ja tarbimislaenude ning makseraskustesse jäämisega seotud küsimusi, kogemusi ja mõtteid. Toimetusele saab helistada numbril 69 88 954 ning kirjutada suudpuhtaks@err.ee.

Ka otsesaate ajal on avatud telefoniliin vaatajate küsimusteks ja kommentaarideks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: