"Insight": tantsukoolid on kriisis kaotanud kuni kolmandiku õpilastest

Koroonapandeemia mõjutab jätkuvalt meie elu. Eesti ei jõudnud veel kevadisest eriolukorrast toibuda, kui juba kehtestati uued piirangud. "Insight" käis uurimas, kuidas tunnevad ennast keskmiselt kuni kolmandiku õpilastest kaotanud tantsustuudiod, mille tegevusele valitsus novembris jälle piirangud seadis.

Kevadine šokk

Peeter Taim on laiale avalikkusele tuntud kui politoloog, ent viimased kaheksa aastat on ta juhtinud ka tantsustuudiot JJ-Street. Georg Kodusaar ja tema äripartner Anvar Kruus juhivad juba 20 aastat stuudiot DanceAct. Monika Tuvi ja Regina Teino on kümme aastat olnud stuudio Tantsugeen eesotsas. Kokku on neil ligi 40 aastat juhtimiskogemust ja peaaegu 4000 õpilast. Ent nendegi jaoks on selle aasta märtsis alanud kriis katsumus, millega nad pole varem kokku puutunud.

"Mäletan hästi 12. märtsi õhtut. Olime just trenni lõpetanud, kui mulle helistas üks mu õpilastest ja küsis, kas me treenime edasi või ei. Vastasin, et kuni meie maja püsti seisab, seni treenime. Hiljem selgus, et see oligi viimane kevadine trenn," meenutas Georg Kodusaar. Tema kolleegid kinnitavad sama: emotsioonid, mida stuudiote juhid kevadel valdavalt tundsid, olid šokk ja peataolek.

Lahenduse leidmisega oli kiire. Nagu üldhariduskoolid, nii hakkasid ka tantsustuudiod kasutama õppetööks Zoomi, ent see ei päästnud neid õpilaste kaotamisest. Tantsukoolid kaotasid keskmiselt 20-30 protsenti õpilastest.

"Tuli nii välja, et meilt võeti ära kolm kuud, mil oleksime pidanud tööd tegema. Me olime miinuses aprillis, mais, juunis, juulis ja augustis. Olime viis kuud miinuses, aga kui alustasime septembris tööd, olid lasterühmad pooltühjad," rääkis Georg Kodusaar.

Keeruline valik

Staažika juhi sõnul on sel mitu põhjust. Esiteks jäid paljud inimesed tööst ilma ja hakkasid laste huviringidelt kokku hoidma. Teiseks olid pered, kelle lapsed käisid näiteks nii tantsimas kui ujumas, sunnitud langetama valiku ühe huviala kasuks. Kolmandaks põhjuseks, mis sundis paljusid trenniskäimist lõpetama, oli hirm.

"Saan aru, et ajad on keerulised. 2008. aasta kriis näitas, et esimesena tõmmatakse perekonna eelarvest maha kulutused lapse huviringidele," nõustus stuudio JJ-Street juht Peeter Taim.

Rasked ajad aitas üle elada valitsuse eraldatud finantstoetus. Tantsukoolid lootsid, et sügisel lähevad asjad jälle joonde, ent 23. novembril otsustas valitsus jälle rühmatreeninguid piirata. Nüüd võib saalis olla kuni kümme tantsijat pluss treener.

"Seda kuuldes tundsin, et mind on petetud. Tunnen ennast praegugi niimoodi. Olen nördinud, sest teise laine tulekust teadsid kõik juba ammu. Riigiaparaat teadis seda juba pool aastat tagasi!" hüüatas Georg Kodusaar.

"Olin nii vihane! See määramatus kestab juba kevadest saati. Oleme kuulnud väga naljakaid, mõnikord ka arusaamatuid otsuseid. See on suur probleem kogu ühiskonna jaoks," usub Peeter Taim.

Pärast uute piirangute kehtestamist jäid tantsukoolidele ainult halvad ja väga halvad valikud. Ükski olemasolevatest variantidest pole hea. "Tegelikult mul valikut pole. On piirang, et saalis võib olla kümme inimest. Oletame, et mul on rühmas 20 õpilast. Ainus lootus on, et nad nõustuvad variandiga, kus ühel nädalal tantsib kümme neist saalis ja kümme kodus ning järgmisel nädalal nad vahetavad oma kohad," jagas oma muret Georg Kodusaar.

"Kuidas me otsustame, kes saab saalis tantsida ja kes mitte? Või kellele me peame ütlema, et jäägu koju?" küsis Taim.

Pidage vastu!

Kultuuriministeeriumist vastatakse küsimustele piirangute kohta vastu tahtmist. Trennides osalejate arvu kehtestas terviseamet. Miks just kümme, seda pole öeldud ka nimetatud korralduse selgituskirjas.

Ametnikel pole ka teavet võimalike toetuste kohta. "Midagi pole veel otsustatud. Kultuuriminister sooviks luua täiendava abipaketi, aga sellele peavad eelnema analüüsid, mis on praegu veel tegemata," kirjutas ministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus.

Rahast pole valmis rääkima ka haridus- ja teadusministeerium. Verivärske minister Jaak Aab arvas, et mingitest abinõudest võib rääkida üksnes pikaajaliste piirangute korral. "Kui kaua need kestavad? Kui kahju on suur, siis on hüvitised minu meelest aktuaalsed. Kui piirangud jäävad lühiajalisteks, siis võib-olla ka mitte," ütles Aab.

Samal ajal on treenerite ja stuudiojuhtide postkastid kirjadest pungil. "Iga kord, kui tuleb uus korraldus, hakatakse meid pommitama küsimustega: mis nüüd saab? Kuidas edasi?" rääkis Tantsugeeni üks juhte Regina Teino.

"Küsitakse, kas liikmesust saab peatada. Novembris hakati trennidest massiliselt loobuma. Seda on kurb näha," rääkis Kodusaar. Tema sõnul võib praegu liialdamata öelda, et tema elutöö vaagub elu ja surma piiril. "Järgmisel nädalal tulevad rendi- ja muud arved. Variante ei ole, tuleb maksta. Valikut kahjuks ei ole."

Tantsustuudiod toetavad võitlust koroona vastu, ent sarnaselt paljude teistega soovivad nad saada selget ja arusaadavat vastust lihtsale küsimusele: kas keegi mõtleb piiranguid kehtestades ka sellele, kuidas sellistes tingimustes ellu jääda?

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: