Narvas tähistati 100 aasta möödumist Põhja-Ingeri vabariigi lõpetamisest

Foto: ERR

Aastapäeva tähistamisel heisati koos Tartu rahuga kadunud ingerisoomlaste vabariigi auks piirijõe kaldal Ingeri rahvuslipp.

Peale Venemaa tsaaririigi kokkuvarisemist soovisid ka ingerisoomlased iseseisvust ja Põhja-Ingeri vabariigist pidi saama neljas Balti vabariik. Tartu rahuga läks Ingerimaa idaosa Venemaa kontrolli alla, kuid ingerlaste vabaduspüüdlused pole kadunud. Peterburi ja Leningradi oblasti ingerisoomlasi esindava kodanikuliikumise eesmärgiks on Peterburi ja oblasti ühendamine ning Ingerimaaks ümbernimetamine.

Kodanikuliikumise Vaba Ingerimaa aktivist Pavel Mezerin ütles "Aktuaalsele kaamerale", et oma visiooni eest ollakse saanud palju riielda.

"Väga paljud sooviksid, et see lipp oleks peidus, et ta koht oleks vaid ajaloos ning et teda näeks ja tunneks võimalikult vähe inimesi. Ei, Ingeri lipp pole ajaloo ega arhiivide lipp, Ingeri lipp on võitluse lipp. Ise ma elan juba seitse aastat poliitilises paguluses ning just Ingeri lipu pärast," rääkis ta.

Mezerini sõnul lubatakse Venemaal praegu Ingeri lippu heisata vaid folklooripidudel. "Kui sa heiskad ta mõnel muul põhjusel, luba küsimata, siis tembeldatakse sind separatistiks ja ametivõimudele pole võimalik midagi selgitada. Tänapäeval pole see Venemaal kahjuks ohutu," lausus Mezerin.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: