Taani vabandas 70 aastat hiljem Gröönimaa laste äraviimise eest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Väikelinn Gröönimaal.
Väikelinn Gröönimaal. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Lucas Jackson

Taani valitsus vabandas teisipäeval ametlikult 22 gröönimaalase ees, kes toimetati 1950. aastatel Taani ja lõigati ära oma perekondadest, et püüda siluda kultuurilist lõhet tollase kolooniaga.

Aastal 1951 valiti Gröönimaalt, mis 1953. aastani oli Taani koloonia, välja 22 last. Neile  lubati paremat elu Taanis eesmärgiga viia nad hiljem assimileeritud taanlastena tagasi Gröönimaale. Seal pidanuks nad moodustama tulevase eliidi, mis toimiks sillana Kopenhaageni ja Gröönimaa pealinna Nuuki vahel. 

Taanis jäeti nad ühendusest sugulastega ilma ning Gröönimaale naastes ei taasliidetud neid vanematega, vaid pandi orbudekodusse. Paljud neist ei näinud oma vanemaid enam kunagi.

"Me ei saa muuta toimunut. Kuid me saame võtta vastutuse ja vabandada nende ees, kelle eest me pidanuks hoolitsema, kuid seda ei teinud," ütles peaminister Mette Frederikseni avalduses.  

"Ma olen jälginud seda teemat palju aastaid ja olen endiselt sügavalt puudutatud selles sisalduvatest inimlikest tragöödiatest," lausus Frederiksen, kes on kirjutanud kuuele veel elusolevale tollasele lapsele. 

Üks neist, Helene Thiesen, kes oli Taani saatmise hetkel seitsmeaastane, ütles, et tema on vabandusest tröösti leidnud.

"Ma tunnen kergendust, et see vabandus lõpuks esitati. See on väga, väga oluline. See tähendab kõike. Ma olen selle nimel võidelnud aastast 1998," vahendas tema sõnu uudisteagentuur Ritzau.

Ametlikule vabandusele eelnes uurimus, mis käsitles laste saatust. 

Gröönimaa peaminister Kim Kielsen ütles valitsuse avalduse kohaselt, et oli laste kannatustest liigutatud. Tema sõnul "koostöö Taani ja Gröönimaa vahel kõvasti arenenud. Täna me oleme võrdsed, vaatame oma ajaloole tagasi koos".

Tohutu suurel alal laiuv Gröönimaa on praegu autonoomne territoorium Taani kuningriigi sees. Selle võimud on öelnud, et näevad tulevikku täielikus iseseisvuses, kuigi mingit ajakava ei ole seatud.

Gröönimaa sõltub endiselt Taanist valuuta, välissuhete ja kaitsepoliitika valdkonnas, kuid Gröönimaal on õigus välissuhetes kaasa rääkida kõikides küsimustes, mis on otseselt Gröönimaaga seotud.

Samas tähendaks lahkulöömine iga-aastase, eelarvest 60 protsenti moodustava 480 miljoni euro suuruse toetuse kaotust.  

Umbes 90 protsenti Gröönimaa elanikest on seal sündinud inuitid ja taanlased, ülejäänud mujal, peamiselt Taanis, sündinud.

21. juunist 2009 hakkas Gröönimaal vastavalt 2008. aasta referendumile kehtima uus staatus, "isevalitsus" (taani Selvstyre), mis annab muu hulgas Gröönimaale kontrolli oma maavarade üle ja grööni keelele ainsa riigikeele staatuse. Taani keel on siiski endiselt laialt levinud.

Elanikke on sellel enam kui kahe miljoni ruutkilomeetrisel saarel veidi üle 56 000.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: