"Insight": kelm rikkus kümneid elusid ja tekitas miljoni euro eest kahju

Foto: ERR

Kolm aastat tagasi kelmuse eest süüdi mõistetud kurjategija pöördus katseaja lõppedes vanade trikkide juurde tagasi. Veendes inimesi võtma enda nimel laenu, rikkus kelm eeldatavasti 50-60 ohvri elu. "Insight" uuris, miks osutus primitiivne skeem sedavõrd edukaks ning milline karistus ootab selle kasutajat.

"Insight" kohtus Alika Zibinovaga septembris Sillamäel asuvas väikeses korteris, kus ta oma emaga elab. Alika Zibinova on tudeng, kes õpib Tartus meditsiiniõeks. Kuni käesoleva aastani ei erinenud tema elu millegi poolest eakaaslaste omast: seda täitsid õpingud, sõbrad ja tulevikuplaanid. Kuid selle aasta algul tehti tütarlapsele pakkumine, millest ta ei suutnud keelduda.

Kõik sai alguse sellest, et Zibinovale tuli külla sõbranna. Sõbranna rääkis, et tunneb kedagi Igor Dubrovskit, ja tegi Zibinovale ettepaneku osaleda ühes tema ettevõtmises.

Ettepanek ise kõlas järgmiselt: et Igorile oli investeeringuteks kiiresti raha vaja, pidi Zibinova vormistama enda nimele mõned laenud mitmesugustest pankadest ja finantsasutustest. Saadud raha pidi ta andma Dubrovskile, kes lubas selle Zibinova asemel pankadele tagasi maksta, tütarlaps aga pidi tänutäheks saama kümme protsenti laenusummast. Mida suuremad on summad, seda kasulikum Zibinovale.

"Loomulikult oli mu esimene reaktsioon negatiivne. Ega ma mingi lollike ole, et selliseid asju uskuda," jutustab Zibinova. "Aga sõbranna ütles, et võttis ka ise laenu ja talle on kõik tagasi makstud. Jäin asja üle mõtlema. Siis hakkas sõbranna rõhuma sellele, et ma ju tahtsin autokooli minna... Jäin lõpuks nõusse," lisas Zibinova.

Endise riigiprokuröri, praeguse Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaadi Norman Aasa sõnul on selles pakkumises väga palju ohule viitavaid asju. "Miks inimene ei pöördu ise finantsasutuse poole? See viitab kohe sellele, et kuskil on mingi probleem," ütles Aas.

Ütle ainult "jah"

Saanud Zibinovalt kauaoodatud jah-sõna, viis sõbranna ta viivitamatult kokku oma tuttava Igor Dubrovskiga.

"Alustasime kirjavahetust. Ehkki ma ei suhelnud Igori, vaid mingi teise mehega. Mulle öeldi, et ta õpib selles skeemis mingeid asju. Tema tegigi kõike: võttis minu andmed, telefoninumbri, aadressi. Vormistas ise laenud. Mina pidin ainult vastama pankade kõnedele ja kinnitama laenu võtmist," jutustab Zibinova.

"Insightil" ei õnnestunud Dubrovski endaga kommentaaride saamiseks vestelda, tema telefon oli väljalülitatud. Zibinova aga võttis laenu kokku seitsmest finantsasutusest ning tema laenusumma ulatus pea 30 000 euroni. Tütarlaps räägib, et kui raha hakkas tema kontole tulema, sai ta Igoriga kokku ja allkirjastas temaga laenulepingu. Nüüd oli tema see, kes Dubrovskile laenu andis. Nad allkirjastasid kirjavigadest kubiseva lepingu ning Zibinova andis raha üle Igor Dubrovskile, kes kohustus kustutama kogu võla 2020. aasta juuliks, tasudes järk-järgult pankadele Zibinova osamaksed.

Sündmuste edasist kulgu pole keeruline ette aimata. Ühel hetkel kirjutas Igor Dubrovski Zibinovale, et mingi "boss" on talle tünga teinud ja kogu raha ära viinud ning ta ei saa enam Zibinova laene tagasi maksta. Zibinova jäi oma nimele võetud laenudega üksi.

"Bossiks" osutus Vladimir Ražev, kes vahistati 5. detsembril. "Nüüdseks on meil tõendeid, et Igor Dubrovski oli operatsiooni n-ö esindusnägu, peaaegu kogu raha sai aga endale Vladimir Ražev," räägib Põhja ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristjan Lill.

Kahju kümnetele inimestele ja enam kui miljoni euro ulatuses

Ent Zibinova polnud oma õnnetuses üksi. Raževi vahistamisel tehtud läbiotsimise käigus leidsid operatiivtöötajad 50-60 Zibinova lepinguga sarnanevat laenulepingut.

"Meil on ainult 14 avaldust. Kui eelmise aasta detsembris oli meil ainult üks avaldus, siis selle aasta esimese poolaastaga laekus veel 13. Uurimise käigus selgus aga, et sellise skeemi alusel vormistati 50-60 laenulepingut. Seepärast on meil kahtlus, et kannatanuid on palju rohkem kui avaldusi, mis on politseile tänaseks päevaks laekunud," räägib Lill.

Väärib märkimist, et Ražev on staažikas kelm. 2017. aasta mais mõistis Harju maakohus Vladimir Raževile kelmuse paragrahvi alusel ühe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistuse. Muude episoodide hulgas süüdistati Raževit selles, et ta veenis inimesi võtma oma nimel laenu, mille end eduka ärimehena tutvustanud Ražev lubas nende asemel tagasi maksta. Sel kombel pettis ta välja veidi üle 27 000 euro.

On märkimisväärne, et kui eelmises karistuses määratud katseaeg hakkas lõpule jõudma, pöördus Ražev järeleproovitud teenimisvõimaluste juurde tagasi. Sel korral hinnatakse tema tekitatud kahjusummat ligi 1,5 miljonile eurole.

Zibinova ema sai tütre võetud laenust teada juhuslikult. Tema aadressile hakkasid pankadest tulema kirjad, milles nõuti võlgade tasumist. Ema helistas tütrele, et teada saada, mis lahti. "Ma rääkisin talle, aga ei öelnud, et mul oli mitu laenu. Rääkisin ainult ühest. Valisin kõige väiksema summa," räägib Zibinova.

Ema läks panka ja vormistas laenu oma nimele, et tütre laen ära maksta. "Ent kirjad tulid endiselt. Nii sai ta teada ka teisest ja kõigist järgmistest laenudest," tunnistab Zibinova.

Kes võlad kinni maksab?

Praegu on Alika Zibinova kriminaalasjas kannatanu. Nagu eeldatava kelmuse teisigi ohvreid, paneb tedagi kõige rohkem muretsema lihtne küsimus: kes nende võlad kinni maksab?

"Juriidilisest seisukohast on olukord järgmine: oma kohustused panga ees peab täitma see, kes laenu võttis," selgitab Norman Aas. "Võib loomulikult vastu vaielda: see raha ju varastati temalt ära! Sel juhul peab inimene nõudma raha tagasi oletatavalt kurjategijalt," lisas ta.

Luminor panga krediiditoodete juhi Heiki Raadiku arvates tuleb eristada, kas jutt on identiteedivargusega kelmusest või mitte. "Kui inimeselt varastati dokumendid ja sooritati tema nimel kuritegu, on üks asi. Aga kui ta võttis laenu ise ja võttis rohkem kui see mõistlik oleks, on see siiski inimese enda vastutus," usub Raadik.

Seega, kui laen oleks võetud Alika Zibinova nimele ilma tema enda osaluseta, oleks olukord juriidilises mõttes lihtsam. Sel juhul võiks see jääda panga riskiks. Et aga tütarlaps mõistis, mida teeb, ja andis finantsasutustele oma nõusoleku, on teda võlgadest vabastada keeruline.

Norman Aasa sõnul on isegi teoreetiliselt keeruline välja mõelda kombinatsiooni, mis aitaks neiul võlaorjusest lihtsamalt pääseda. "Saan aru, et need lepingud on siiski teadlikult sõlmitud. Inimesed tegid seda oma nimel, nad mõistsid, et raha tuleb nende arvelduskontole. Pangal on õigus seda raha tagasi nõuda," arvab Aas.

Vladimir Raževilt kui operatsiooni väidetavalt "bossilt" pole võimalik raha sisse nõuda, sest tal ei ole mingisugust vara. "Mingisuguseid märkimisväärseid rahasummasid ei õnnestunud läbiotsimise käigus leida. Ta ei ole tõesti rikas inimene. Ent kriminaalasja uurimine jätkub ja me teeme kõik endast oleneva, et leida kuritööst saadud sissetulekud ja tagastada kannatanutele nende osa," räägib abiprokurör Lill.

Noorus on läbi

Alika Zibinova ema kuulis kogu tütre lugu alles "Insightile" antud intervjuu ajal. Vestluse lõpus tunnistab Zibinova, et tunneb ennast süüdi. Mis saab siis, kui tal tuleb laenud siiski endal tagasi maksta, on hirmus mõeldagi.

"Sel juhul tuleb õpingud ilmselt lõpetada ja tööle minna, tõenäoliselt isegi mitmele kohale. Tuleb kõvasti tööd teha, et kustutada laenud koos kõigi intressidega. Seda ei tee ühe aastaga. Kogu mu noorus on sellega põhimõtteliselt läbi," ütleb neiu.

"Kutsun kannatanuid üles pöörduma avaldustega prokuratuuri või politseisse. Võimalik, et läbiotsimisel leitud lepingud on ainult jäämäe tipp. Kui olete kokku puutunud Igor Dubrovski või Vladimir Raževiga ja saanud samasuguse skeemi järgi petta, võtke meiega ühendust," kutsub üles abiprokurör Kristjan Lill. 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: