Läti langetas 2018. aastal Lätile tavapäraste puu- ja köögiviljadele käibemaksumäära 21 protsendilt soodusmääraga viiele protsendile. Seda esialgu kolmeks aastaks. See ei tähenda, et vaid Lätis kasvatatud puu- ja köögiviljad oleksid soodusmääraga, vaid ka näiteks Poola kartul või Kreeka maasikas on soodsama maksuga ja näiteks sidrun ei ole.

Selget hinnangut, kuidas see Lätis mõjus, ei ole, sest puu- ja köögivilja hind on üsna volatiilne ja hinnaelastsus, ehk kui palju tarbimine hinna muutusel muutub, ei ole kuigi suur. Läti keskpanga ökonomist Olegs Krasnopjorovs arvutas näiteks möödunud aasta alguses, et maksulangetuse mõjul selle saanud toidugruppide hind langes.

Hinnalangus ei olnud Krasnopjorovsise hinnangul matemaatiline 13,2 protsenti, nagu see oleks olukorras kus kogu maksulangetus oleks hinnast maha võetud, vaid sellest pisem. Tema hinnangul jõudis maksulangetusest suur osa siiski tarbijateni. Läti Maaülikoolis Aleksejs Nipersi ja veel nelja teadlase möödunud aasta suvel tehtud uuringu alusel jõudis koguni 88 protsenti maksulangetusest tarbijateni.

Selle uuringu läbiviijate hinnangul oli tulemus tarbijatele soodsam kui võiks hinnata. Peamiselt seetõttu, et suured kaubandusketid vähemalt implitsiitselt sõlmisid hinnakokkuleppe.

Selle aasta suvel analüüsis Läti valitsus, kas programmiga jätkata. Läti põllumajandusministeerium hindas, et projekt on olnud edukas. Läti rahandusministeerium põllumajandusministeeriumiga ei nõustunud. Läti rahandusministeerium märkis, et programm viib eelarvest 3,5 miljonit eurot ja ei ole oodatud eesmärke täitnud.

Siiski koroonaga seotud majandusprogrammi raames pikendas Läti seim novembri lõpus käibemaksu soodusmäära veel kolmeks aastaks 2023. aasta lõpuni.

Sellest ajast, kui Läti sellise maksusüsteemi kehtestas, on ka Eestis erinevad põllumajandusettevõtted sarnase režiimi rakendamist arutanud. 11. novembril saatsid Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Aiandusliit maaeluministeeriumile taas vastavasisulise pöördumise.

"Loodame, et naaberriikide positiivsed näited aitavad meie poliitikakujundajatel jõuda otsusteni langetada kodumaise puu- ja köögivilja käibemaksu määra," seisis pöördumises.

Pisut vähem kui kuu hiljem saatis maaeluminister Arvo Aller pöördumise rahandusministrile ja parteikaaslasele Martin Helmele, kes oli ka esialgse pöördumise saajate hulgas. Aller tegi rahandusministeeriumile ettepaneku koostada analüüs, mis mõju võiks olla Läti moodi käibemaksu langetamises.

"Maaeluministeerium teeb ettepaneku kaaluda osadele puu- ja köögiviljadele käibemaksu alandamise võimalust. Palume analüüsida, millised on sellise käibemaksu alandamise võimalused ja mõju, milliseid õiguslikke aluseid tuleb selleks muuta, kas käibemaksu võib langetada üksnes valitud puu- ja köögiviljadele nagu rakendas Läti ning millises ajagraafikus ja perspektiivis oleks selline muudatus võimalik ellu viia," kirjutas Aller.