Valitsus toetas koroonakriisis töö kaotanute vanematoetuse suurendamist

Rase.
Rase. Autor/allikas: Sara Neff/Creative Commons

Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille kohaselt ei võeta järgneval kolmel aastal vanemahüvitise arvestamisel arvesse koroonakriisist tingitud töötuse perioodi. Jõustumiseks peab muudatuse heaks kiitma riigikogu.

"Eelnõu järgi ei vähendaks ajutine töötus vanemahüvitist," ütles rahvastikuminister Riina Solman pressiteate vahendusel. "Eelmine majanduskriis näitas, et esimeste laste sünde lükati majandusliku ebakindluse tingimustes edasi. Püüame nüüd targemad olla ja peresid nende plaanides toetada."

Muudatuse eesmärk on vältida lastesaamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu ja tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek, seisab eelnõu seletuskirjas.

Seaduseelnõu on tähtajaline. Seda rakendatakse ajavahemikus järgmisest aastast 2023. aasta lõpuni sündinud laste vanematele määratud vanemahüvitise arvutamisel. Sel ajal sündinud laste puhul jääb vanemahüvitise arvestusperioodi pandeemiast ja eriolukorrast tulenev majanduslanguse periood vahemikus selle aasta märtsist kuni 2023. aasta veebruari lõpuni.

Lisaks töötuna arvel olnutele puudutavad muudatused ka erivajadusega laste vanemaid, kes olid eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel, et koolide distantsõppe ajal oma laste eest hoolitseda. Nendele vanematele maksis riik sellel perioodil erivajadusega lapse vanema toetust.

Vanemahüvitise määramisel saab sotsiaalkindlustusamet andmed hüvitise taotleja töötuse kohta Eesti töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu, lapsevanem ei pea ise sellekohast avaldust täitma. Muudatused toovad alates 2021. aastast kaasa vanemahüvitise täiendavad kulu ligi 2 miljonit eurot aastas.

Näide 1. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui eriolukorra ajal tema töösuhe lõppes

Mari ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 200 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus).
Eriolukorra ajal Mari töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele.
Uuesti asus Mari tööle 1. augustil 2020. Kehtiva seaduse järgi on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : 12 = 933 eurot kuus.


Muudatuse kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Mari oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : [(365–122) : 30] = 1383 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul u 450 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal umbes 8100 eurot rohkem.

Näide 2. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui ta eriolukorra ajal koondati

Kati ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 14 000 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus+ 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis tööandja + 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis töötukassa).
Eriolukorra ajal Kati koondati ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele.
Koondamishüvitist sai Kati Eesti Töötukassalt 30 päeva eest.
Uuesti asus Kati tööle 1. augustil 2020, olles töötu olnud 4 kuud.

Kehtiva seaduse järgi on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : 12 = 1166 eurot kuus. Muudatuse kohaselt jäetakse periood 1. mai kuni 31. juuli, mil Kati oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : [(365–92) : 30] = 1538 eurot kuus. Töötuse aja hulka ei arvestata 30 päeva (01.04.2020–30.04.2020), kuna siis sai Kati koondamishüvitist töötukassalt. Kati saab vanemahüvitist ühel kuul 372 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 6696 eurot rohkem.

Näide 3. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui naine töötuna arveloleku ajal ajutiselt töötas tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 42 alusel .

Siiri ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 300 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus + ajutine töötamine 100 eur).
Eriolukorra ajal Siiri töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Siiri töötas ajutiselt töötuna arveloleku ajal, mille eest maksti talle ka töötasu. Uuesti asus Siiri tööle 1. augustil 2020.

Kehtiva seaduse järgi on Siiri vanemahüvitis 11 300 eurot : 12 = 942 eurot kuus.
Muudatuse kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Siiri oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Samuti ei katke ajutise töötamise tõttu tema töötuna arvelolek ja täiendavalt teenitud tulu võetakse arvesse vanemahüvitise arvutamisel. Seega on Siiri vanemahüvitis 11 300 eurot : [(365–122) : 30] = 1395 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul u 453 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 8155 eurot rohkem.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: